Hollandi parempoolse valitsuse neljapäeval avalikuks saanud koalitsioonileppe projektis lubatakse järgida nii palju kui võimalik rahvusvahelisi kliimaeesmärke, milles on juba kokku lepitud, kuid keeldutakse nendele täiendavaid riiklikke piiranguid lisamast. See tähendab uue riikliku süsinikdioksiidimaksu plaanidest loobumist, märkis uudisteagentuur Reuters.

Hollandi energiajulgeoleku suurendamise plaanid on kooskõlas tulevase valitsuse moodustava nelja peamiselt parempoolse erakonna konservatiivsete ja populistlike seisukohtadega. Need kajastavad ka raskusi, millega riik vastakuti sattus, kui kaotas pärast Ukraina sõja algust 2022. aastal juurdepääsu Venemaa gaasile.

Maagaasi kohta sõlmitakse uued pikaajalised lepingud ning luuakse gaasi ja esmatähtsate kaupade varud, öeldakse koalitsioonileppe eelnõus.

Kuigi tootmist Groningeni provintsi koosseisu kuuluval suurel gaasiväljal ei taastata, suurendatakse gaasitootmist Põhjameres, seisis leppe kavandis.

Riigi plaanid avamere tuuleparkide laiendamiseks jäävad muutumatuks, aga uusi tuugeneid maismaale enam oluliselt ei plaanita.

Lisaks kinnitati koalitsioonileppes taas plaane suurendada tuumaenergia tootmist Hollandis.

"Borssele tuumareaktor jääb avatuks ja kahe uue reaktori ehitamine jätkub," seisis paktis. "Lisaks ehitatakse avaliku ja erasektori partnerluses veel kaks tuumareaktorit ning jäetakse avatuks võimalus ehitada mitu väikereaktorit." Seega on uue koalitsiooni eesmärk ehitada järgmisel kümnendil vähemalt neli uut tuumareaktorit.

Lisaks lubab uus koalitsioon kergendada põllumeestele keskkonnaeeskirjadest tulenevat koormust.

Holland püüab Euroopa Liidu rändepaktist kõrvale jääda

Uus valitsus, mille juhtivaks jõuks on migratsioonivastase poliitiku Geert Wildersi juhitav partei PVV, kavatseb Euroopa Liidu rändereeglite jõustamisest välja jääda, viidates riiki ohustavale varjupaigakriisile.

Neljapäeva varahommikul avaldatud koalitsioonileppe kavandis ütlevad neli parteid, et seavad eesmärgiks kehtestada riigis kõigi aegade rangeim varjupaigarežiim koos tugevama piirikontrolli ja karmimate reeglitega Hollandisse saabuvatele varjupaigataotlejatele.

"Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitikast loobumise klausel (i.k. opt out) esitatakse Euroopa Komisjonile esimesel võimalusel," seisab koalitsioonipaktis.

Kas selline taotlus rahuldatakse, on ebaselge, märkis Reuters.

Samuti piiratakse tööjõurännet ning karmistatakse välistudengite vastuvõttu Hollandi ülikoolidesse, teatasid osalised.

Uus valitsus teatas ka, et jätkab poliitilist ja sõjalist toetust Ukrainale ning teeb juriidiliselt kohustuslikuks kulutada vähemalt kaks protsenti Hollandi sisemajanduse kogutoodangust kaitsele, viies kaitsekulud kooskõlla NATO kokkulepetega.

Valitsuse moodustamine võib võtta veel kuu aega

Uue koalitsiooni juhtiv jõud on Wildersi Vabaduspartei (PVV), mis ühendab jõud ametist lahkuva peaministri Mark Rutte juhitava Vabaduse ja Demokraatia Partei (VVD), erakonna Uus Ühiskondlik Leping (NSC) ja põllumeeste huve esindava protestiparteiga BBB.

Wilders jõudis kolmapäeval, pärast peaaegu kuus kuud tagasi toimunud valimistel saavutatud suurt võitu teiste erakondadega kokkuleppele, millega moodustatakse Hollandis viimaste aastakümnete parempoolseim valitsus.

Uuel  koalitsioonil oleks Hollandi 150-kohalises alamkojas 88 kohta.

Saavutatud kokkuleppe alusel antakse nüüd sõltumatule vahendajale ülesanne moodustada ministrite kabinet, mis võtab eeldatavalt aega veel vähemalt kuu.

Siiani on ebaselge, kellest saab peaminister, kuna Wilders, kes on tuntud oma avameelselt islamikriitiliste vaadete poolest, lubas märtsis sellest rollist loobuda, et saada oma tulevased valitsuspartnerid läbirääkimiste laua taha. Wilders pole veel teatanud, kelle ta kõrgeimale ametikohale esitab.