Hea teadusuudis võib mõjuda sama hästi kui rahvuskaaslase olümpiavõit. Häid teadusuudiseid oleks praegu väga vaja. Tahaks kuulda, et on avastatud või leiutatud midagi, mis maailma edasi aitab. Ajalugu on näidanud, et kõik on selles universumi kõiksuses olemas, lihtsalt inimene pole seda veel märganud, ära tundnud või võimeline hoomama. Kui sellised äratundmised aset leiavad, on need nii märgilised, et me peame neid tähtsaks veel sajandeid. Need on murdepunktid ja inimesed, kes sellised avastused on teinud, pole loonud mitte ainult uusi võimalusi, vaid ka tuleviku avastuste stardiplatvormid.

Teame maailma muutnud avastustest, aga ei taju alati, et need on olnud läbi ajaloo noorte tehtud. Isaac Newton oli näiteks vaid 23-aastane, kui lõi aastatel 1665 kuni 1666 alused matemaatika algebra harule (see on haru, mis uurib tehteid), alustas mehaanika põhiseaduste ja gravitatsiooniseaduse loomist. Kui Albert Einstein võttis Newtoni tööd ette ja lõi 1905. aastal erirelatiivsus teooria, oli ta 26-aastane.

Šoti päritolu ameerika teadlane ja leiutaja Alexander Graham Bell oli 29-aastane, kui patenteeris aastal 1876 esimese telefoni. Thomas Alva Edisson aga 30-ndates, kui leiutas 1877 fonogrammi ehk grammofonilaadse seadeldise, millega sai heli ka salvestada ja taasesitada ning 32, kui leiutas 1879. aastal elektrihõõglambi (lambipirni).

Maailma esimeseks arvutiprogrammeerijaks peetakse Inglise luuletaja lord Byroni ainsat tütart Ada Lovelace`i, kes oli kirglik matemaatik. Nimelt kirjeldas ta 1842. aastal, milline võiks olla mehaaniline arvuti ning kuidas seda kasutada. Neiu oli siis 27-aastane. IT-teadustele andis alates 1940-ndatest aastatest hoogu noor ja tarmukas (kolmekümnendates aastates) Ameerika arvutiteadlane ning matemaatik Grace Hopper, kes lõi arvutiprogrammeerimise alused selliselt, nagu neid tänapäevalgi kasutatakse.

Esimest naissoost nobelisti Marie Curie'd teatakse polooniumi ja raadiumi avastajana. Need elemendid avastas ta koos abikaasa Pierre Curie'ga 1898. aastal. Marie oli siis 31-aastane.

Imekaunis nooruke, vaid 25-aastane, Austriast pärit Ameerika filmitäht ja leiutaja Hedy Lamarr (Hedwig Eva Maria Kiesler) aga leiutas koos helilooja Georg Antheiliga Teise maailmasõja eelõhtul raadiosignaali edastamiseks kasutatava nn sagedushüplemise süsteemi, millega sai tagada selle, et vastased ei saa torpeedode juhtimisüsteeme raadiosegajatega häirida. Samale tehnoloogiale tuginevad praegu nii wifi, CDMA (inglise keeli Code-Division Multiple Access), mida kasutatakse raadiosides, kui ka Bluetooth.

Murdepunktiks olnud leiutistest rääkides ei saa kõrvale jätta vendasid Wright'e, Orville'i ja Wilburit, kes olid 1903. aastal vastavalt 32- ja 36-aastased, kui tegid oma leiutatud ja ehitatud lennukil inimkonna ajaloo esimese juhitava mootorlennu.  

USA leiutaja Philo Farnsworth oli 1927. aastal vaid 21-aastane, kui lõi elektroonilise televisiooni süsteemi. Teda peetakse seepärast kaasaegse televisiooni isaks. Ameerika inseneri Robert Kahni ja arvutiteadlast Vinton Certi peetakse jällegi interneti loojateks, sest nende 1970-ndatel tehtud täiendused juba olemasolevatele leiutistele tegid võimalikuks interneti sellisena, nagu me seda tänapäeval tunneme. Seda tööd tegid nad varastes kolmekümnendates.

Bill Gates ja Paul Allen olid Microsofti luues varastes kahekümnendates ning Mark Zukerberg alustas Facebooki loomisega suisa 19-aastaselt. Larry Page ja Sergei Brin lõid Google`ile otsingumootori, kui olid kahekümnesed.

Inimkonna ajaloos erilise kasuteguriga leiutistest väärib kindlasti äramärkimist prantslase Louis Braille`i töö, kes täiustas ja lihtsustas vaegnägijate/pimedate punktkirja 1825. aastal selliselt, et seda saaks kiiresti ja ühe näpuga lugeda. Ta oli 15-aastane, kui ta seda tegi. Sellest ajast tunneme seda punktkirja Braille'i kirja nime all.

Kui 1998. aastal Energia avastuskeskuse juhina alustasin, tegime keskuse esimese teadusnäituse Eesti leiutistest ja leiutajatest. Kuna tahtsime leiutisi ka füüsiliselt näidata, olid meil tookord välja panna vaid mõned meditsiiniseadmed ja kuulsa Walter Zappi spioonikaamera laadne kaamera. Aastatega on selles vallas palju muutunud.

Nüüdseks same minevikus rääkida ka Skype`ist, mis muutis oluliselt globaalset elektroonilist suhtlust. Varastes kolmekümnendates noored, nagu Jaan Tallinn, Priit Kasesalu ja Ahti Heinla aitasid nii luua kuvandit Eestist kui digiriigist. Digiallkirjastamise ja e-hääletamise vaimseks isaks peetakse Taavi Martensit. Ka tema oli kolmekümnendate keskel, kui 2002. aastal anti president Arnold Rüütlile pidulikult üle Eesti esimene ID-kaart. Eesti praeguse aja leiutised ja innovatsioon on seotud nii robotite, kui AI-ga. On, mida oodata.

Mõned avastused sünnivad järjepideva töö tulemusel, aga mõned kindlasti ka juhuse tahtel. Maailma teadusajalugu tunneb mitut sellist avastust, mis on tehtud meetodil, nagu on kirjeldanud Šoti füüsik ja mikrobioloog Alexander Fleming: "Vahel leiab inimene ka midagi sellist, mida ta ei otsi." Tema tegi nii ühe inimeste eluiga oluliselt pikendanud avastuse. Nimelt uuris Fleming baktereid, täpsemalt stafülokokke. Ta jättis need Petri tassikestesse kasvama ja läks puhkusele. Kui ta puhkuselt naasis, pani ta tähele, et ühte tassi juhuse tahtel tekkinud hallitus oli bakteri hävitanud. Tegemist oli pintselhalliku ehk hallitusseenega, mille alusel loodi penitsilliin ning avanes tee mitmete antibiootikumide loomiseks. Ka sellised juhuse tahtel tehtud avastused on avatud meele tõttu pigem noorte pärusmaa.

Eesti noored teadlased on rahvusvahelistes konsortsiumides väga edukad. Oleks ise kahekümnendates, pühenduks ka teadusele. Põnevaid uurimisteemasid ja lahendamist vajavaid küsimusi on palju. Isiklikest eelistustes - tahaks ju teada, mis ikkagi täpselt toimub universumis ja mis rolli meie selles kõiges mängime. Ka kõigile vähivormidele sobiv ravi on seni veel leidmata. Selle leidmine rõõmustaks. Andmete maailmas toimuvat arvestades, oleks praegu juba väga vajalik ka kvantarvuti loomise lõpusirgele viimine. Ja kui kuidagi saaks mõjutada ka seda, et terved inimhulgad ei nakatuks agressiivsusega, siis see "ravim" oleks ka vajalik leiutada. Loodame noortele!