Prantsuse logistikakontserni Samat kuuluva Haanpaa juhi Tiit Pariku sõnul on diislikütuse hinnatõus muutnud veosed kallimaks.

"Meie ettevõtte jaoks kütusekulu on kolmandik kõigist kuludest ja kui kütusehinnad muutuvad sellises mahus, nagu need viimase poole aasta jooksul on tõusnud, siis on selge, et ükski kütusefirma või veoettevõte ei saa neid kulusid jätta enda kanda, vaid kulud tuleb kütuse lisatasu kaudu saata edasi lõpptarbijani," lausus Parik.

Kütuse nõudlus maailmas oli augustis 2,8 miljonit barrelit ööpäevas pakkumisest suurem ja varud on madalad. Kõigest kahe nädalaga on diislikütus Hormuzi kriisi ja Ukraina sõja tõttu kallinenud maailmaturul 36 senti liitri kohta.

Eesti turul on konkurentsi nii tugev, et ei luba samaväärselt tanklates hindu tõsta.

"Eestis on aktsiisimäärad kõrgemad kui Lätis-Leedus, aga hinnad on madalamad. See kõneleb iseenda eest, et hind peaks olema väga palju kõrgem," ütles Terminali juhatuse liige Alan Vaht.

Et diislikütuse kallinemine ei jõuaks lõpphindadesse, tuleks langetada aktsiise, ütles Vaht.

"Langetada miinimumtasemele, see tähendaks postihinnas käibemaksuga kuskil 12,2 senti. Ehk et küsimus ei ole selles, kas diislikütuse aktsiisi langetamine tekitab täiendavat nõudlust niigi keerulises kütuseturu olukorras. Küsimus on pigem selles, kas Eesti riik tahab kaitsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet," lausus Vaht.

Parik ütles, et kui, kevadel Eesti peatas tänavuse aktsiisitõusu, siis Rootsi langetas seda.

"Meie autod, mis on Rootsis, tangivad kütust Rootsis ja ka selle aktsiis ja käibemaksu osa läheb Rootsi ja need liitrid ei tule Eesti riigikassasse," ütles Parik.

Riigil pole aga võimalik kütuseaktsiisi langetada.

"See on kolmeks kuuks üle viiekümne miljoni euro. Kui bensiin ka veel juurde võtta, siis eelarve – ma arvan, et kõik on kursis – ei võimalda selliseid maksusoodustusi teha praegu," lausus rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

Samuti pole kütuse hinnatõus tekitanud käibemaksu ülelaekumist.

"Kui vaadata 2025. aasta esimest poolt, 2026. aasta esimest poolt, siis mõlemal juhul on kuskil 60 miljonit käibemaksu laekunud kütuse pealt. Lõppkokkuvõttes on kodumajapidamistel piiratud hulk eurosid, mida kulutada. Kui nad rohkem kulutavad kütusele, siis nad kulutavad kuskil mujal vähem," ütles Liivamägi.

Ka põllumeestel on keeruline

Diislikütus on oluline sisendhind ka põllumajanduses. Eriti tuntav on diislikütuse kõrge hind kevad- ja sügistööde ajal.

Kuigi PRIA registrisse kantud põllumajandusettevõtted tohivad kasutada erimärgistatud sinist diislit, mis on väiksema aktsiisi tõttu 50 senti liitri kohta odavam, on viimase aasta pidev hinnatõus pannud põllumehi tuleviku pärast muretsema.

Sargvere põllumajandusühistu kasutab diislikütust maa harimiseks ja 400 piimalehmale sööda varumiseks.

"Keskmine hind, mis mulle on koju toodud, on kuskil 60 senti liiter. Viimane tellimus tuleb ilmselt kuskil 1,30. Nii et üle saja protsendi on kallimaks läinud," ütles Sargvere ühistu juhatuse liige Toomas Uusmaa.

"Püüame ikkagi kõik ära teha ja maa harimise koha pealt küllaltki minimaalselt. Aga vilja kuivatamine ja söödavarumine, need peab tegema ja midagi teha ei ole. Eks teed nii kaua, kui suudad ja rahakott vastu peab," lisas ta.