Pean sügava piinlikkusega tunnistama, et ei ole kunagi käinud Kanadas ja pool mu teadmistest selle maa kohta pärineb Ameerika multifilmist South Park. Teine pool on maakaardilt ja sotsiaalmeediast.

Ent ajakirjanikud kirjutavad alatasa asjust, millest nad hommikul veel halligi ei jaganud, sestap ei peaks hõre ettevalmistus ka siinkohal takistus olema.

Sel kolmapäeval selgus, et Kanada on meie – see tähendab euroliidu - uus kõige suurem sõber, kellega Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas hakata kõnelusi pidama assotsieerunud liikme staatuse asjus.

Maakaardilt on näha, et Kanada on tõepoolest väga suur. Kogupindalalt, merealasid arvesse võttes maailma riikidest teisel kohal ning suurem kui Hiina või Ühendriigid. Kui lugeda üksnes maismaad, siis nimetatute järel neljas. Tegelikult elab enamik üle 41 miljonist kanadalasest küll kitsal maaribal USA piiri lähedal ning konkreetsemalt kahes provintsis, Ontarios ja Quebecis.

Antud majandusgeograafilise tõsiasja saab pöörata ka teistpidi: Kanada on niisugune puhta looduse ja elurikkuse varamu, mille mastaape on raske isegi ette kujutada. Hiiglaslikud metsad, mäeahelikud, tuhanded järved, avarad arktilised loodusmaastikud.

Ja kopsakad loodusvarad. Kanadas leidub kaks korda rohkem naftavarusid kui Venemaal, kuigi nad toodavad vähem. Metallimaagid, maagaas jne. Palju kõike sellist, mida Euroopa tööstus mööda maailma tikutulega taga otsib.

Kas meil on niisugust sõpra vaja? Ma küll ei näe ühtki põhjust, et Euroopa peaks neil nina ees ukse kinni panema.

Eestlane aga võib oma semudele Ottawas, Torontos ja Montréalis nüüd õlale patsutada ning mõmiseda: "Seilasime, teame!" Sest meilgi on ju Euroopa Liiduga oma assotsiatsioonileping olnud.

Tolle 1995. aasta assotsiatsioonileppe eesmärk oli panna alus majanduslikule, rahalisele, kultuurilisele ja sotsiaalsele koostööle Euroopa Ühendusega. Lepe tuli heaks kiita kõigi euromaade poolt ja sestap jõustus see alles 1998. aastal ehk kuus aastat enne Eesti täisliikmeks saamist.

Usutavasti on ka Kanadaga plaanitava uue lepingu mõte vaimult sarnane, täpne sisu selgub kunagi hiljem. Jõudsin silmata väidet, et tulevase leppega hakkavad Euroopa Liidu ja Kanada kodanikud viisavabalt reisima, kuid see on küll ebatäpne, sest viisavabadus toimib juba nüüdki. Eesti välisministeeriumi lehelt saab teada, et Eesti kodanik tohib viibida Kanadas viisavabalt kuni 180 päeva.

Pigem võiks oodata, et tulevikus muutub hõlpsamaks teisele poole ookeani ka tööle minna. Kasvõi ajutiselt. Leidsin ühe Kanada elu käsitleva lõime Facebookist ja sain sealt teada, et korteriüür Torontos ja Vancouveris on kallim kui Edmontonis või Winnipegis. Palka aga makstakse suurlinnades paremini. Toronto elanik saab hõlpsalt hakkama ühistranspordiga, kui Edmontonis vajab inimene ringiliikumiseks autot. Hea praktiline teave, mida kõrva taha panna.

Uueks Euroopa liiduvabariigiks Kanadat küll pidada ei saa. Esiteks, Kanada ei ole üldse vabariik, sealne riigipea on kuningas Charles III, keda kohapeal esindab kindralkuberner.

Teiseks vaatab Kanada ilmselgelt Euroopa suunas just sel põhjusel, et suhted Donald Trumpi Ameerikaga on sassi läinud ning Euroopa Liit paistab partnerina mõistlikum. Pidev jaur selle üle, kuidas Kanada peab hakkama USA 51. osariigiks, on põhjapoolsema rahva ära tüüdanud. Viimasel ajal kostab Valgest Majast nagu lakkamatult plaat South Parki filmist tuntud lauluga "Süüdistage Kanadat" ("Blame Canada").

Siiski ei tasu Kanada-Euroopa uuest suurest sõprusest kohe ka ülearu oodata. Euroopa Liidu ja Kanada vahel on ju olemas laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA), mis kaotab 99 protsenti tollidest. Leping jõustati ajutisena 2017. aastal, ent alaliselt hakkab kehtima pärast ratifitseerimist. Ning mitmed Euroopa Liidu liikmesmaad pole kümne aasta jooksul heakskiiduni veel jõudnud. Enne uusi põhjapanevaid kokkuleppeid oleks tarvis CETA-ga ühele poole saada (Eesti tegi oma töö ära juba 2017. aastal).

Mida Kanada elanikud Euroopa Liiduga sõbrustamisest arvavad? Uuringufirma Abacus Data septembri algul läbi viidud uuringu järgi leiab 80 protsenti kanadalastest, et Kanada peaks süvendama strateegilist koostööd Euroopa Liiduga välispoliitika, kaitse ja majanduse vallas. 81 protsenti toetab Kanada ja Euroopa Liidu tihedamat lõimumist, kui Kanada jääb Euroopa Liidust väljapoole, sealhulgas kaubanduse, reisimise, töötamise ja õppimise lihtsustamist ning julgeolekukoostöö tugevdamist.

Lausa hämmastav ikkagi, et Euroopa Liidu täisliikmeks saamise poolt on 49 protsenti ja vastu 30 protsenti Kanada küsitluses osalenuid. Ilmselt ei ole paljud kanadalased siiski väga teadlikud Brüsseli omaväravatest nagu väikeettevõtjaid ahistav pakendidirektiiv…

Muuseas, kui räägitakse, et Kanada peaministrit Mark Carney'd võeti Euroopa Parlamendis Strasbourgis vastu nagu rokkstaari, ei pane see üldse imestama, sest üks maailma kõige ägedam rokkbänd, Rush ongi pärit Kanadast.