Näiteks Stockholmi lääneosas asuvas Rinkebys sai Vasakpartei koguni 54,5 protsenti häältest, samal ajal kui kogu Rootsis oli partei toetus umbes kaheksa protsenti.

Malmös asuvas Rosengårdis ja Södertäljes asuvas Ronnas, mida politsei peab probleemseteks piirkondadeks, suutis Vasakpartei oma toetust kahekordistada. Jönköpingi Råslättis suutis aga Vasakpartei oma toetust võrreldes 2022. aastaga kolmekordistada.

Malmö ülikooli teadlase Derek Stanford Hutchesoni hinnangul on üheks põhjuseks sisserändajate aktiivsem osalemine valimistel. Näiteks Rinkebys kasvas eelhääletamine umbes 150 protsenti.

"Vasakpartei suutis valijaid edukalt hääletama meelitada. Nad käisid ukselt uksele ja vestlesid inimestega," ütles Hutcheson.

Samuti tegid kohalikud omavalitsused eeslinnades palju tööd, et muuta hääletamist lihtsamaks. Hutcheson tõi veel välja, et Rootsi parteimaastik on pärast 2022. aasta valimisi muutunud. Toona toetasid paljud samade piirkondade elanikud immigrantidele ja moslemitele suunatud väikest erakonda Nyans, mis seekord enam sama rolli ei mänginud.

Nyans sai 2022. aasta valimistel kogu riigis vaid 0,44 protsenti häältest, kuid näiteks Malmös asuvas Rosengårdi valimisringkonnas toetas seda toona iga kolmas valija.

Hutchesoni sõnul võis parempopulistliku Rootsi Demokraatide sisserändevastane retoorika suurendada nendes piirkondades inimeste valimisaktiivsust.

Rootsi Demokraatide liidrilt Jimmie Åkessonilt küsiti Rootsi televisiooni valimisdebatis, kas moslemite hääletamine on probleem. Ta vastas, et probleem ei ole Rootsi kodanike hääletamises, vaid selles, et riigis on palju inimesi, kelle väärtused erinevad rootslaste omadest. Seejärel hakkas ta rääkima islamismist.

Tampere ülikooli õppejõud Josefina Sipinen uurib sisserändetaustaga inimeste hääletamismustrit Soome parlamendivalimistel. Ta tõi välja, et vasakpoolsete parteide edu võib suurendada asjaolu, et need parteid rõhutavad võrdsust ja kaasamist ning esitavad oma nimekirjadesse rohkem sisserändetaustaga kandidaate.