Tallinnal on üle linna mitu tuhat munitsipaalkorterit, osa neist on linna omad, osa puhul on sõlmitud arendajatega niinimetatud PPP-leping ehk arendaja on kortermajad valmis ehitanud ja linn maksab neile nende kasutamise eest.

Rahaliselt kõige suurem leping on Tallinnal Raadiku tänava üheksa kortermaja omanikuga, aastate jooksul omanikke vahetanud Raadiku Arendusega, kes näiteks 2023. aasta majandusaasta aruande järgi teenis üheksa maja ja ühe parkimismaja pealt müügitulu 12,2 miljonit eurot.

Tallinn tahab rendilepingu soodsamaks rääkida ning näeb selles mitut miljonit eurot võimalikku kokkuhoidu. Säästukohti on linnal praegu vaja hädasti leida, sest lasteaiatasu kaotamise katteks on vaja leida aasta kohta kümmekond miljonit eurot.

"Me hindame praeguse seisuga, et üle kolme miljoni euro oleks võimalik linnal säästa läbirääkimiste tulemusena. Aga loomulikult, hetkeseisuga, sest see on hinnanguline – läbirääkimised ei ole veel isegi alanud," ütles ERR-ile Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE).

Üks põhjus läbirääkimisteks on veel, ja see on linnapea sõnul oluline ka Raadiku Arendusele – praegune leping lõppeb 2031. aasta mais.

"Loomulikult tänased omanikud saavad väga hästi aru, et niivõrd kahjumlikel tingimustel linn seda lepingut ei uuenda, ja soovides ka pikemaajalist kindlust, on ka nendepoolne huvi asuda asuda läbirääkimisi pidama," lausus Ossinovski.

Läbirääkimiste vastu pole majade omanikul midagi, hoopis teine asi on aga see, kas tõesti soovitakse linnaga sõlmida uus leping, mis tähendaks, et veerand praegusest tulust jääks saamata.

Raadiku Arenduse juhatuse liige Martin Rekor ütles ERR-ile, et ametlikult pole linn nende poole veel pöördunud ning lepingu muutmise huvist on teada saadud ajakirjandusest.

"Teame, et linn on oma tulevikuvajadusi analüüsinud ja sellest tulenevalt on huvitatud Raadiku Arendusega sel teemal diskussiooni avama. Oleme selleks igati avatud ja ootame linna kontaktivõttu," lausus Rekor, lisades, et aastate jooksul ollakse tehtud Raadiku majadesse lisainvesteeringuid.

Kontakti võtmist ei pea tõenäoliselt kaua ootama, sest linnal on kiire.

"No eesmärk on loomulikult võimalikult ruttu kulusid väiksemaks saada. Leping maksab juba täna linnale 12 miljonit eurot aastas, iga aastaga see summa suureneb ja see ilmselgelt ei ole adekvaatne. Lisaks sellele on kahe maja jagu kortereid täna tühjad. Meil ei ole tegelikult nii suurt vajadust sotsiaalsete elupindade järele," ütles Ossinovski.

Linnapea sõnul on Tallinnal ka huvi loobuda osast Raadiku majadest. "See eeldab sotsiaal- ja tervishoiuameti ja linnavaraameti ühist analüüsi. Kindlasti (tahame loobuda) kahest, aga võimalik, et ka kolmest majast," ütles ta.

Sotsiaalvaldkonna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa) ütles ERR-ile, et Raadikul on valdavalt munitsipaalelupinnad ja kokku umbes 1200 korterit.

"Raadiku hoonete rentimise leping on linnale kulukas ning lepingu lõppedes tulnuks need tingimused niikuinii läbi rääkida. Nüüd on linnavaraameti ülesanne alustada läbirääkimisi varem. Neid hooned läheb aga linnal vaja ka tulevikus," lausus ta.

Esiteks vaatab linnasekretär koos oma meeskonnaga juriidilise pilguga lepingu üle, siis kinnitab linnavalitsus läbirääkimiste lähtepositsiooni ning seejärel hakkavad ametnikud läbirääkimisi pidama, ütles Ossinovski. Tulemusele loodetakse jõuda ehk juba selle aasta lõpuks, aga asi võib venida ka järgmisesse aastasse, lisas ta.

Lepingu hind kerkib aastatega

Linnavara eest vastutav abilinnapea Viljar Jaamu ütles ERR-ile, et ta on ka varem esitanud ettepanekuid munitsipaaleluruumide olukorra lahendamiseks, kuid seni võimupartnerid vedu ei võtnud.

Kuivõrd Jaamu on see, kes esitab linnavalitsusele detailse ettepaneku ja arvutused, on tal ka kõige täpsemad andmed: sel aastal maksab Tallinn Raadiku Arendusele 11,21 miljonit eurot.

Lepingus Raadiku Arendusega pole kirjas muutumatu summa, vaid aastane tasu on indekseeritud kahe komponendiga: fikseeritud on aastane rendisumma kasv, mis on kaks protsenti, ja tarbijahinnaindeksiga seotud muutuv määr.

Kui võtta aluseks rahandusministeeriumi kevadprognoos, siis tõuseb Raadiku lepingu kogukulu Tallinna jaoks 2026. aastal 467 200 euro võrra ning 2027. aastal 350 400 euro võrra, seda eeldusel, et kõik eluruumid on välja üüritud, ütles Jaamu. Seega maksaks Tallinn kahe aasta pärast juba üle 12 miljoni euro.

Jaamu ei soovinud spekuleerida, kas ja kui palju on võimalik lepingut soodsamaks rääkida või kas on võimalik osast korteritest loobuda. "Läbirääkimised alles algavad," nentis ta.

Raadiku munitsipaalmajad ehitas aastatel 2009 kuni 2011 Raadiku Arendus ning leping linnaga sõlmiti märtsis 2008.

Raadiku Arendus kuulus toona kahele firmale (Astlanda Ehitus ja Vallikraavi Kinnisvara), kelle omanike seas olid näiteks Jaanus Otsa, Olaf Herman, Kaupo Kolsar, Aivar Tuulberg ja Raivo Rand. Nüüdseks juhib Raadku Arendus OÜ-d kinnisvaraettevõte Lumi Capital, juhatuse liikmed on Martin Rekor ja Maris Prisko. Ettevõtte omanik on Londonis paiknev investeerimisfond Intermediate Capital Group (ICG).

Kahjulikke lepinguid on veel

Kuid linnal on taolisi PPP-lepinguid munitsipaalmajadega veel: näiteks Lasnamäe teises servas, üsna lähedal sellele alale, kuhu peaks plaanide järgi kerkima Tallinna suurhaigla, on munitsipaalmajade omanikuks Loopealse Elamu, kelle tegelikud kasusaajad on äriregistri andmetel Jaanus Otsa ja Olaf Herman.

Loopealse Elamu majandusaasta aruande järgi oli mullu müügitulu pea neli miljonit eurot, aasta varem oli see üle 3,7 miljoni.

Ossinovski sõnul on linnal ka endal arvestatav hulk elupindu, aga taolisi PPP-lepinguid, mis on linnale kahjulikud, on veel.

"Päris mitmed on kunagisel Savisaare ajal tehtud, aga Raadiku osas on kulud kõige suuremad ja seal on ka lepingu tähtaeg varsti lõppemas, nii et sellest tulenevalt on praegu õige hetk selle lepingu soodsamaks rääkimiseks," lausus Ossinovski. "Selge on, et linna ja partneri huvid on rahalises mõttes vastandlikud, aga ühine soov on see, et meil tekiks pikaajaline lahendus."

Jaamu sõnul on Tallinnal juuli seisuga 3603 munitsipaaleluruumi, lisaks 1258 sotsiaaleluruumi. Kui palju neid tegelikult vaja on, selgub lõplikult aprillis 2027, kui lõppeb Tallinna uue elamukontseptsiooni üleminekuperiood.

"Senised andmed viitavad vajadusele loobuda suurtest korteritest Raadikul, eelistades erasektori üüriturgu koos vajaduspõhise toetusega," lausus Jaamu.

Uus elamukontseptsioon, mille tähtajale Jaamu viitas, tähendab seda, et lepingu lõppedes muutub paljude inimeste alus linna eluruumi kasutamiseks, ütles Kase.

"Näiteks täna munitsipaaleluruumil elav noor pere võib liikuda edasi sotsiaaleluruumile. Hindamiste käigus kasvab järgmistel aastatel sotsiaaleluruumi kasutajate hulk ning väheneb munitsipaaleluruumi kasutajate arv," lausus Kase.

Munitsipaalkoolidega linnal sarnased lepingud

Üürimajadega sarnane leping on Tallinnal sõlmitud kahe ettevõttega – Urmas Sõõrumaale kuuluva Vivatex Holdingu ning Otsale ja Hermanile kuuluva BCA Centeriga – ka kümne koolihoone osas. Lepingud koostati ajal, mil Tallinna linnapea oli Edgar Savisaar. Lepingute sõlmimise ajal oli linnapea toona Keskerakonda kuulunud Jüri Ratas.

2022. ja 2023. aastal suutis Tallinn läbirääkimiste järel mõlema ettevõttega rendilepingud endale soodsamaks saada. Mullu sügisel langetas Tallinna linnavalitsus põhimõttelise otsuse, et Vivatex Holdingu käes olev Kalamaja põhikool ostetakse linnale tagasi. Tehingu maksumus oli veidi üle viie miljoni euro.

Toonane linnapea Mihhail Kõlvart ütles siis ERR-ile, et uus leping BCA-ga hoiab linnale kokku kuni lepingu lõpuni ehk aastani 2036 17–18 miljonit eurot; lepingumuutus Vivatexiga aga ligi 20 miljonit.

Hinnanguliselt maksis Tallinn BCA-le ja Vivatexile 15 aastaga ehk enne lepingute soodsamaks rääkimist koolide haldamise eest kokku 110 miljonit eurot.

Üüri tõstmisest peaks lisanduma veel 1,5 miljonit

Lasteaia kohatasu kaotamist ja munitsipaalkortereid seob veel üks asi: nimelt soovib Tallinn kohatasu kaotamisele rahalist katet leida ka munitsipaalkorterite üüri tõstmisega. Plaan on tõsta üüri 20 protsenti ning see peaks linnakassasse juurde tooma aastas 1,5 miljonit eurot.

Kase ütles, et Jaamu on tõesti viimase aasta jooksul kaks korda linnavalitsusele tutvustanud ettepanekuid üürihinna tõstmiseks, seda nii munitsipaal- kui ka sotsiaaleluruumidele. "Ettepanekud on näinud ette ligi 20 protsendi suurust hinnatõusu ja võimaliku haldustasu kehtestamist. Väidetav tulu nende ettepanekute puhul on olnud suurusjärgus kolm miljonit eurot," lausus Kase.

Kolme miljonit eurot sealt aga kindlasti ei tule, sest Kase oli raudselt vastu üürihinna tõstmisele sotsiaalkorterites, mida on linnal umbes tuhat. Sotsiaalkorterites elavad inimesed, kes on kõige haavatavamad: erivajadustega ja toimetulekuprobleemidega.

"Ütlesin selgelt välja, et praeguses majandusolukorras ei ole võimalik tõsta sotsiaalkorterite üürihindu. Poliitiline kokkulepe on, et sotsiaaleluruumidel hinda ei tõsteta," ütles Kase.

Kase sõnul annaks Raadiku lepingu kolme miljoni võrra soodsamaks rääkimine ja munitsipaalkorterite elanikele üüri tõstmine 20 protsendi võrra linnale ligi 4,5 miljonit eurot.

"See (üüri tõstmine) ei oleks olnud minu esimene eelistus. Aga praegu välja pakutud lahenduse puhul on võit see, et üürihinna tõstmine ei puuduta sotsiaaleluruumide elanikke," lausus Kase.

Tallinn tõstis munitsipaalelupindadel üürihinda viimati mullu, enne seda oli hind olnud kümmekond aastat muutumatu.

Kes elavad Tallinna munitsipaalkorterites?

• Lepinguid on kokku umbes 3500.
• 1300 lepingut on sundüürnikega;
• 140 lepingut on linnale vajalike töötajatega;
• 350 lepingut on noorte peredega;
• 1550 juhul on leping muudel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel;
• 70 lepingut on õpetajatega;
• 80 lepingut on arstide ja õdedega.