Kui räägime Euroopa eluasemekriisist, siis millest me tegelikult räägime? Ühest küljest on see ehitusmaterjali kriis: aastatel 2010–2023 suurenesid uusehitiste ehituskulud EL-is 52 protsenti. Teisalt on tegemist pakkumise ja nõudluse kriisiga: EL-is on viimase viie aasta jooksul välja antud enam kui 20 protsendi võrra vähem ehituslube, samas kui eluasemehinnad on viimasel kümnendil rohkem kui 20 protsenti kasvanud.

Eelkõige on see aga inimväärikuse ja inimlike väärtuste kriis, mille hind on tulevikuväljavaateta noored, turvatundeta töötavad inimesed ja haavatavas olukorras kodutud. Igas mõttes on tegemist kriisiga, mida Euroopa lihtsalt ei saa endale lubada.

See on probleem, mis puudutab meie ühiskonnas kõiki ja paneb proovile meie demokraatia. Euroopa Liit saab pakkuda lahendusi ning olukorda positiivselt ja pragmaatiliselt muuta. Lähikuudel esitan ma Euroopa taskukohase eluaseme kava, milles kirjeldatakse praktilisi samme, mida saame üheskoos astuda selleks, et taskukohane, jätkusuutlik ja inimväärne kodu oleks kättesaadav kõigile.

Esiteks on meie eesmärk uus investeeringute laine. Kavatseme eraldada EL-i eelarvest rohkem vahendeid ja vaadata läbi riigiabi eeskirjad, et riigid, linnad ja piirkonnad saaksid suunata rohkem avaliku sektori vahendeid sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete loomisesse.

Loomulikult on oluline roll eluasemete pakkumisel ka erainvesteeringutel, peame tagama, et need annaksid stabiilset tulu, kuid et samal ajal oleksid meie kodanike õigused kaitstud. Selleks võtame kasutusele uued alternatiivsed rahastamismudelid, hoidudes siiski asetamast meie elamufondi finantstegevuse keskmesse. Esimene oluline samm selles suunas on juba tehtud ning loomisel on üleeuroopaline investeerimisplatvorm koostöös Euroopa Investeerimispanga ja teiste finantsasutustega.

Meie kava sisaldab ka meetmeid bürokraatia vähendamiseks, sest planeerimise, lubade andmise ja hangete korraldamisel on aeg kõrvaldada kõik tarbetud tõkked.

Samuti tuleb sellised tõkked kõrvaldada liikmesriikide vahelt. Euroopas toodetakse üle 18 000 tonni tsementi tunnis. Igal aastal toodame ehituseks ligikaudu 170 miljonit kuupmeetrit puitu. Meil on selles sektoris üle 27 miljoni töötaja – puusepad, müürsepad, insenerid ja elektrikud. Kasutades kõiki võimalusi, mida meie ühtne turg pakub, saame need ressursid mobiliseerida ja kasutada kogu nende potentsiaali kõikjal Euroopas.

Lisaks on meie kavas esitatud konkreetsed meetmed surve all olevate linnade ja piirkondade toetamiseks, sealhulgas uued õigusaktid lühiajalise üürimise kohta, mis on keeruline teema. Teise eluaseme või eluruumi väljaüürimine toob leibkondadele lisatulu, kuid me ei saa lasta kohalikke elanikke üürituru kuritarvitamisega välja tõrjuda. Peame looma stabiilse korralduse ja õiglase tasakaalu.

Seejuures ei unusta me neid, keda kriis on kõige rängemalt mõjutanud, need on meie noored, eelkõige üliõpilased, ja need, kellel ei olegi kodu. Pakume välja konkreetsed ja suuremahulised meetmed, tagamaks, et eluasemest ei saaks väheste privileeg, vaid et see oleks kõigi inimeste põhiõigus.

Euroopas on linnu, kus kodutust on vähendatud pragmaatiliste sammude abil, mida on võimalik järele teha ka teistes linnades. Meie kava võimaldab heade tavade laiemat ja lihtsamat vahetamist, et saaksime neid jagada ja kasutada selliseid lahendusi teisteski Euroopa linnades.

Need on vaid mõned meie kava tugisambad, millest loodetavasti saab Euroopa tulevase eluasemestrateegia alus. Selle tuleviku ülesehitamine ei ole lihtne, kuid seda enam on see põhjus, miks me peame seda tegema üheskoos.

Eluasemekriis tõstatab põhimõttelisi küsimusi selle kohta, kes me eurooplastena oleme, millised on meie väärtused, ühiskond ja demokraatia. Eurooplastena on meil aeg neile küsimustele ka vastused leida.