Koolidel on olnud ka varem võimalus huviharidust õppetöö osana arvestada. Septembrist jõustuva seadusemuudatusega muutub see aga koolidele kohustuslikuks. Kuigi on häid praktikaid, siis kõikjal Eestis see ei toimi.

"Seda võimalust saab kasutada lapsevanema ja lapse ühise soovi kaudu. Näiteks laps on väga suur sportlane, ta on väga andekas muusik, tal on näiteks kontserte juba palju, et pigem nendele lastele, aga miks mitte ka neile, kellele tavaõpe lihtsalt ei sobi. Tahaks arvata, et võimalikult paljudele saab see võimalus ikkagi kättesaadavaks," lausus haridusministeeriumi huvihariduse ja noorsootöö juht Tormi Kotkas.

Kuigi huvihariduses omandatut saab kanda üle teoreetiliselt mistahes aines, siis lihtsalt sõpradega jalgpalli mängimine arvesse ei lähe. Arvesse võetakse vaid sellist huvikoolis või noorsootööasutuses õppimist, mis kattub kooli õppekava õpitulemustega. Kontrollima hakkab seda vastava aine õpetaja ja see võib anda ainetunnist kas osalise või täieliku vabastuse.

"Paikuse kooli koosseisus on juba viis aastat olnud ka huvikool ehk me oleme juriidiliselt üks asutus. Me oleme esimesed sammud selles osas juba teinud ja õppinud aastatega järjest rohkem seda arvestama. Meil on huvikoolis kinnitatud õppekavad, meie õpetajad teevad omavahel koostööd ja kõik taandub ju kokkulepetele ja koostööle lapsevanematega. Me oleme arvestanud ka teiste huvikoolide huviharidust, kui neil on samuti kinnitatud õppekavad. Pigem oleme arvestanud siiamaani seda erivajadustega laste puhul, et nende õppekoormust vähendada. Ka näiteks tippsportlaste puhul, kes käivad laagrites ja teevad juba tipptasemel sporti, et ei pea tõesti liikumisõpetuse tunnis enam osalema," sõnas Paikuse kooli direktor Anne Kalmus.

Kuigi Kalmus näeb üld- ja huvihariduse sidumist positiivse arenguna, toob see eriti põhikooli õpilaste puhul kaasa ka murekohti.

"Ideaalne on see, kui oskusainete tund on tunniplaanis päeva lõpus. Sel juhul ei ole mingit probleemi, aga tihtipeale nii suures koolis ei ole seda tundi võimalik tunniplaanis päeva lõppu panna ja tegelikult on vaja siis koolil leida lahendus, kuidas need õpilased efektiivselt päeva keskel oma aega siis kasutaksid. See päris kasutegur on olemas ja nende koormus väheneks. Kui nad ei kasuta ära efektiivselt seda aega, siis ta läheb koju, ta läheb trenni ja ta on ikka õhtul täpselt samas seisus ja õppimata asjad on tegemata. Tegelikult põhikoolis tuleb ka vastavalt õpilaste vanusele ju tagada neile järelevalve. Kui on piisavalt inimressurssi ja rahalist ressurssi, siis tegelikult kõik on teostatav. Praegu just kipub koolidel sellest nappima," lisas direktor.

Haridusministeerium ütles, et üld- ja huvihariduse sidumisega hoitakse kokku õpilase aega ja väheneb ka õpetaja koormus.

"Ma arvan, et pigem hakkab õpetajatel koormus langema, sest vähem õpilasi on tundides. Igapäevast õppetööd selle võrra konkreetsete õpilastega toimub vähem, hindamisi nii palju tegema ei pea - võib-olla ainult paar korda aastas vaadata üle, et kuhu see laps on oma õppimisega jõudnud ja kas need õpitulemused on kenasti saavutatud või mitte," sõnas Kotkas.

Pärnu Kunstide kooli direktori hinnangul tuleb tehtava muudatuse juures mõelda, kuidas tagada kõikjal huvihariduse ühtlane ja kõrge kvaliteet.

"Huvikoolid ju täna kuuluvad, kas siis kohaliku omavalitsuse omandisse või eraomandisse. Kõik sõltub sellest, et kas see keskkond on kvaliteetne ja vastab ootustele ja kas neil õpetajatel on kvalifikatsioon. Nüüd hakkabki sõltuma omanikust, et kas ta suudab seda ise rahastada, sest täna riik ei rahasta seda külge. Kui me ootame riiklikus õppekavas, et mitteformaalharidust arvestatakse kvaliteetse hariduse osana, siis riik peab hakkama vaatama ka sellele otsa, et tuleb leida meetmeid, kuidas ka mitteformaalharidusse ikkagi rahasid suunata, et tõsta kvalifikatsioone õpetajatel, võib-olla parendada õppekeskkondasid ja nii edasi," lausus Pärnu Kunstide kooli direktor Kristel Kallau.