Haridusministeerium tellib uuringu, et selgitada välja, millised on õpetajate tööülesanded ja neile kuluv aeg ning selle põhjal koostatakse soovitused õpetajatele, koolijuhtidele, koolipidajatele ja poliitikakujundajatele, kuidas õpetaja tööd paremini korraldada.

Nõmme põhikooli direktor ja Tallinna koolijuhtide ühenduse esimees Õnnela Leedo-Küngas ütles ERR-ile, et kui ministeeriumi väljaütlemisi lugeda, tundub nende seisukoht olevat, et õpetaja ise end väga juhtida ei oska.

"Mis ta tühja rapsib, loome siis ühe juhendi, kuidas õpetaja tööd tegema peab ja anname järjekordselt suuniseid pidajatele ehk omavalitsustele, koolijuhtidele ja õpetajatele, kuidas seda tööd nii teha, et õpetajatel ei oleks palju tööd. Mis on tegelikult jabur, sest vaadates õpetaja ülesandeid ja 35-tunnist tööaega, siis ainult juhendi või näpuviibutusega seda ei lahenda," sõnas Leedo-Küngas.

Tema sõnul on tegelikuks murekohaks haridusse juurde tulnud ülesanded, millega peaksid tegelema hoopis teised sfäärid. Näiteks on puudu lastepsühholoogidest ja vaimse tervise nõustajatest ning sellega seonduv koormus on jäänud suuresti koolile.

"Meil on vaja koolide töölaualt ülesandeid ära võtta," ütles koolijuht. "Kui õpetaja tegeleks ainult ainetundide ja üldpädevuste õpetamisega, oleks pilt hoopis teine."

Leedo-Küngase sõnul võib julgelt väita, et Eesti õpetajad, aga ka tugispetsialistid, õppejuhid ja direktorid töötavad üle aja.

Maailma parim haridus tuleb õpetajate ületundide arvelt

"Tööd tuleb järjest juurde, ka seoses paljude reformidega, mis ükski pole iseenesest halb mõte, aga kas neid kõiki on vaja? Ja see, kuidas neid juhime, et otsustame ja kohe hakkame tegema, kuigi mõistlik oleks ju eelnevalt üks mudel valmis teha, seda testida ja siis edasi minna, kõik see toodab lisatööd," tõdes Nõmme põhikooli direktor.

Leedo-Küngas märkis, et Eesti koolides antakse maailma parimate hulka kuuluvat haridust ning see tuleb tänu headele ja toredatele peredele ja lastele. Teiselt poolt aga ka õpetajate ületundide arvelt ning õpetajad ei ole nii rumalad, et ei oskaks oma tööd juhtida.

Seetõttu tundus talle kohatu ka haridusministeeriumi sõnum, mis mõjus selliselt, et olukord vaadatakse üle ja siis seletatakse, kuidas õpetajad peaksid oma tööd paremini tegema.

"Õpetaja on oma ala meister. On pakutud välja luua lahendused, et valmistad tunnid ühe korra ette ja siis lähed aastate kaupa sama ettevalmistusega, aga nii ei saa – klassid on erinevad, lapsed ka. Ajad muutuvad, sama teema ei ole võib-olla kahe aasta pärast enam aktuaalne. Me kõik tahame, et laste tunnid oleks huvitavad ja see kõik võtabki aega," nentis ta.

Leedo-Küngase kinnitusel on ka koolijuhid huvitatud, et õpetajate koormuse uurimiseks tehtaks audit, mis näitaks ministeeriumile, mille kõigega õpetaja tegeleb, et siis osa ülesandeid nende töölaualt ära võtta. Praegu tellitav uuring tundub olevat teistsuguse fookusega, kuid koolijuht sõnas, et kui ta eksib ning selle tulemusel tõepoolest mingi lahendus sünnib, on tal selle üle väga hea meel.

Eesti koolijuhtide ühendus: vaja on värskeid andmeid

Eesti koolijuhtide ühenduse tegevjuht Aule Kink ütles, et uuringu sõnastus ei pruukinud olla kõige parem, kuid selle mõte on vaadata lähemalt, millest õpetaja töö koosneb.

"Kui TALIS (õpetajate ja õppimise rahvusvaheline uuring – toim) ütleb, et õpetajate tajutud töökoormus on suur ja kogu aeg on olnud juttu, et ta on suur, siis milles see asi seisneb. Vaatame sinna sisse. Üks asi on tunnetamine, teine, et millest see koosneb," rääkis Kink.

Kink lisas, et uuringu ettevalmistamisse on kaasatud olnud nii haridustöötajate liit, Eesti koolijuhtide ühendus kui ka linnade ja vallade liit ning uuringut plaaniti seepärast, et seda pole kaua tehtud. Tema kinnitusel ei ole uuringu mõte, nii palju kui tema on selle ettevalmistuste juures olnud, juhendite koostamine, vaid murede lahendamine.

"Iga koolijuht saab mõelda, et õpetajate töökoormus on paljuski koolijuhi ülesanne, ja kui teame rohkem, oskame ka lahendusi leida, milles see ülekoormus seisneb. Mina olen küll hästi optimistlik selle uuringu osas," kinnitas Kink.

Tema sõnul sõltub see, kui palju langeb õpetaja õlgadele lapse sotsiaalsete probleemide lahendamine, ka piirkonnast: suures linnas ei pruugi sotsiaalsüsteem lapseni jõuda, samas kui maapiirkondades teatakse lapsi ja seda, kuidas neid aidatakse.

Olukorra parandamiseks on tarvis värskeid andmeid

"See, mida Tallinna koolijuhid ütlevad, on meie tunne, aga uuring annab ka sellele küsimusele vastuse, kas see vastab tõele," nentis koolijuhtide ühenduse tegevjuht.

"Kui saame vastused, siis istume maha ja mõtleme, kuidas saame sotsiaalsüsteemi tugevadada. Kõigi sotsiaalprobleemide lahendamine pole õpetajate võimuses. Et oskaksime lahendusi välja töötada, ei saa tugineda tundele. Eeldame, et see uuring on hästi laiapõhjaline," lisas ta.

Kink ütles, et kindlasti ei ole uuringu tulemuseks üksnes juhend. Viimati korraldati selline uuring üle kümne aasta tagasi ning olukorra parandamiseks on vaja värskeid andmeid.

Haridusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika osakonna nõunik Liis Lehiste ütles sel nädalal ERR-ile, et õpetaja tööaja ja -ülesannete uuringu eesmärk on toetada õpetajaid ja nende püsimist ametis, aidates kaasa heade ja jätkusuutlike töötingimuste kujunemisele. Selle eelduseks on parem arusaam teguritest, mis mõjutavad õpetaja töökoormust ja võimalusi oma tööga hästi toime tulla.

Uuringu tulemuste põhjal plaanib haridusministeerium hinnata, milliseid muudatusi on vajadus teha näiteks töökorralduses, juhendites, täiendusõppes või õigusaktides

Õpetajate tööaeg on 2013. aastal kehtestatud valitsuse määruse kohaselt 35 tundi nädalas.