Jäätmereform toob tiheasustusega piirkondadesse mitu uut pakendikonteinerit: igale eramule üks plastile ja metallile mõeldud mahuti ning teine paberpakendite ja vanapaberi jaoks. Sarnane lahendus on plaanis ka kortermajade ümbruses.

Tööandjate keskliidu, ringmajandusettevõtete liidu ja toiduliidu hinnangul kasvab suurenenud mahu tõttu prügikäitlejate kulu praeguselt 15 miljonilt 45 miljoni euroni. Lisakulu kandub liitude hinnangul pakendite kaudu toiduhindadesse ja jõuab lõpuks ka tarbija rahakotti.

"On arvestatud, et inimese kohta on kulu kuskil üks euro. Kui see tõuseb kolm korda ja see tõuseb kolm korda, sest ei ole ju loogiline, et ühest kohast jäätmete kokku kogumine maksab sama palju kümnest, kahekümnest, sajast või tuhandest kohast. Edaspidi on see kolm eurot. Meie arvestuste järgi, olenevalt nüüd kuludest, mis tekivad konkreetsel ajahetkel, võib toiduainete hinnatõus olla isegi viis protsenti," sõnas toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Jäätmereformi eestvedav kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo lükkab jutu hinnatõusust ümber. Tema sõnul lisandub tarbijate prügiarvele 50 sendi suurune rida ja see katab kõik kasvanud kulud.

"Selle juures võivad need veokulud mingil määral tõusta küll, aga see on juba arvestatud selle viiekümne sendi sisse, mida inimene maksab, kui konteinereid tühjendatakse," lausus kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo.

Potiseppa see ei rahulda.

"Kaugeltki ei kata 50 senti pakendikonteineri või kogumismahuti tühjendamine neid kulusid, mis selline liigiti kohtkogumise süsteem endaga kaasa toob," ütles Potisepp.

Liidud prognoosivad, et kogumiskohtade arv kasvab vähemalt seitse korda. Jaanisoo nii suurt kasvu võimalikuks ei pea, kuna paljudes omavalitsustes ja uusarendustes on vajalikud mahutid juba olemas.

"Seda on tõesti väga raske prognoosida, aga võrreldes nende hinnangutega, mida turult on öeldud - 400-500 tuhat konteinerit - on see vähemalt kümme korda väiksem," sõnas Jaanisoo.

Jäätmereformi tulemusel kasvab ka omavalitsuste roll, kes saavad võimaluse korraldada ise logistikat ja arveldamist. Ehk sisuliselt saab omavalitsus olla ise korraga tellija, teostaja ja kontrollija. Tööandjaid esindava Kai Realo sõnul tähendab seegi mitmes piirkonnas suuremat prügiarvet.

"Kui omavalitsus saab ise kehtestada ilma hanketa selle hinna, millega ta võtab oma keskuses neid jäätmeid vastu, siis tegelikult see ongi n-ö kontrolli alt väljas ehk inimesed hakkavadki maksma võib-olla täiesti utoopilisi tasusid," lausus tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ja Ragn-Sellsi juht Kai Realo.

Jäätmereformi teine lugemine on parlamendis tuleval kolmapäeval. Jõustada plaanitakse see 1. jaanuarist 2026.