Kuigi Tallinn on Euroopa mõõtkavas suhteliselt väike linn, ei tähenda see, et kergmetroo lahendus oleks antud juhul ebarealistlik. Heaks võrdluseks sobib Prantsusmaal Bretagne'i piirkonnas asuv Rennes. Rennes Métropole'i rahvaarv oli 2024. aastal ligikaudu 480 000 inimest, samas kui Tallinna elanike arv ulatus 2025. aastal pea 460 000 inimeseni. Tallinna Linnatransport teenindas 2025. aastal kokku 126 miljonit reisi, Rennes'i ühistranspordisüsteem aga 102,8 miljonit reisi, millest 53,8 miljonit tehti metrooga. Kuigi kahe linna ruumiline ülesehitus ja liikumismustrid ei ole identsed, näitab Rennes'i kogemus, et Tallinna suuruses linnas võib kiirtransiidisüsteem olla täiesti elujõuline ning leida aktiivset kasutust.

Kergmetroo ei ole Tallinnas uus ega revolutsiooniline idee, juba 2024. aastal pakkus Metroogrupp välja visiooni rajada pealinna kaks kergmetrooliini. Selline lahendus oleks võrreldes traditsioonilise metrooga oluliselt taskukohasem ning sobiks paremini Tallinna mõõtkavaga, samas looks see ka eeldused linna jätkusuutlikuks ja pikaajaliseks arenguks.

Kiire ja usaldusväärne ühistranspordisüsteem aitaks vähendada valglinnastumise negatiivseid mõjusid ning muudaks linna atraktiivsemaks nii elanikele kui ka arendajatele. Hästi ühendatud piirkondadesse tekiks rohkem elamuarendusi ja ettevõtteid, sest inimesed saavad liikuda kiiresti ja mugavalt ilma isikliku autota.

Teede laiendamine toob uued autod

Liiga sageli nähakse lahendusena teede laiendamist. Rahvusvaheline kogemus näitab aga, et iga uus sõidurada täitub peagi uute autodega. Seda nähtust nimetatakse indutseeritud nõudluseks. Seetõttu ei ole lõputu teede laiendamine püsiv lahendus. Tõhusam on pakkuda inimestele alternatiivi, mis on autost kiirem ja mugavam – kergmetroo. Selle abil näeksime Tallinna linnaruumis tunduvalt vähem liiklusummikuid ning inimeste igapäevane liikumine muutuks aina kiiremaks ja efektiivsemaks.

Tallinna liikluskoormus on seejuures märkimisväärne: TomTomi 2025. aasta liiklusindeksi kohaselt oli Tallinna keskmine ummikute tase 45,7 protsenti, samas kui Rennes'is oli see 34,3 protsenti. TomTomi indeksi kohaselt on ummikute tase keskmine lisaaja kaotus (protsentides), mis liiklusele 2025. aastal kulub, võrreldes sõitmisega vabalt kulgeva liiklusega. Liiklusummikud tähendavad raisatud aega, suuremat kütusekulu ning väiksemat majanduslikku efektiivsust. Seetõttu ei ole ühistranspordi arendamine ainult transpordiküsimus, vaid ka majandus- ja elukvaliteedi küsimus.

Sellegipoolest jäävad autod ka tulevikus oluliseks liikumisvahendiks ning autojuhtide vajadustega tuleb arvestada. Just seetõttu on oluline viia osa liikluskoormusest eraldi transpordikoridoridesse. Kergmetroo suurim eelis seisnebki selles, et see liigub ülejäänud liiklusest sõltumatul taristul. Eraldi trass võimaldab tagada täpsed sõiduajad ja kiire ühenduse sõltumata liiklusoludest.

Lisaks toetaks kergmetroo Eesti energiajulgeolekut ja kliimaeesmärke. Viimaste aastate geopoliitilised kriisid on näidanud, kui haavatav võib olla fossiilkütustest sõltuv transpordisüsteem. Elektriline kergmetroo vähendaks seda sõltuvust tunduvalt ning võimaldaks kasutada kodumaist ja taastuvat energiat. Pikemas perspektiivis võivad ka opereerimiskulud reisija kohta osutuda madalamaks kui bussiliikluses.

Kergmetroo võiks aidata parandada ka Tallinna regionaalset sidusust. Pealinn ei lõppe ammugi enam linna halduspiiriga – igapäevaselt liiguvad kümned tuhanded inimesed Tallinna ja selle lähiomavalitsuste vahel. Seetõttu tuleks transpordisüsteemi planeerida kogu linnaregiooni vaates. Tulevikus võiks kiirtransiit ühendada tõhusamalt näiteks Rae valda, Viimsit, Harkut ja Maardut, pakkudes elanikele kiiret ühendust peamiste töökohtade, haridusasutuste ja teenustega.

Kõige olulisem eelis on siiski kiirus: Metroogrupi hinnangul väheneks sõiduaeg Õismäe ja Priisle vahel umbes 50 minutilt 25 minutile – Kalamaja ja Rae valla vahel lüheneks teekond aga ligikaudu 40 minutilt 15 minutile. Sellised ajavõidud muudaksid ühistranspordi paljude inimeste jaoks autost ahvatlevamaks.

Maksumus 1,5 miljardit, rahastus laenust

Kergmetroo ei ole sugugi odav projekt. Metroogrupi ekspert Kristjan Kaunissaare on hinnanud, et selle maksumus võiks ulatuda 1–1,5 miljardi euroni. Rahastus tuleks tõenäoliselt eelkõige laenurahast, kuid seda saaks täiendada ka piletitulude, Euroopa Liidu toetuste ning eelarveliste ümberkorralduste abil. Lisaks transpordilisele väärtusele on kergmetrool ka oluline julgeolekumõõde, sest maa-alused jaamad ja tunnelid pakuksid kriisiolukordades täiendavaid varjumisvõimalusi ning suurendaksid Tallinna vastupanuvõimet. Suured taristuprojektid valmivad sageli aastakümnete jooksul ning nende kavandamisega tuleb alustada aegsasti. Kui Tallinn soovib olla 2040. või 2050. aastal hästi toimiva ja tulevikku vaatava liikuvuslahendusega Euroopa pealinn, tuleb vajalikud otsused läbi arutada ja vastu võtta juba täna.

1,5 miljardi euro suurust investeeringut ei saa käsitleda kergekäelise laenuotsusena. Laenukoormuse kasvu tuleb võtta tõsiselt ning rahandusminister Jürgen Ligil on õigus, kui ta hoiatab püsiva eelarvepuudujäägi ja vastutustundetu laenamise eest. Samas tuleb selgelt eristada laenu, millega kaetakse igapäevaseid kulusid, ja pikaajalist investeeringut, mille eesmärk on kasvatada linna tootlikkust, parandada liikuvust ning vähendada tulevasi kulusid. Kergmetroo rajamise üle saab tõsiselt arutada ainult siis, kui selle aluseks on sõltumatu tasuvusanalüüs, etapiviisiline ehitusplaan, Euroopa Liidu, riigi ja kohalike omavalitsuste kaasrahastus ning läbipaistev hinnang projekti mõjule võlakoormusele ja avalikule rahandusele.

Tallinna ühistranspordi ühenduvus pole tänasel päeval sugugi halb. Puudu jääb aga kiirusest ja mugavusest võrreldes isikliku autoga. Kui pealinn soovib vähendada ummikuid, parandada elukeskkonda ja toetada majanduskasvu, tuleb mõelda veelgi kaugemale järgmise valimistsükli projektidest. Pärast Liivalaia trammiliini tühistamist vajab Tallinn lõpuks pikaajalist kiirtranspordi plaani.

Kasutatud allikad:

1. Tallinna ühistranspordiga sõitis 2025. aastal 126 miljonit reisijat. Postimees.
2. Rennes Métropole'i transpordistatistika 2024.
3. Kaunissaare: Tallinna võiks rajada kergmetroo. ERR.
4. Rennes Métropole'i statistikaandmed.
5. Tallinna rahvastikuandmed. Visit Tallinn.
6. TomTom Traffic Index 2025.