Taro valmisolekust: kõige kriitilisem on seis varjumiskohtadega
Eesti valmisolek suurteks kriisideks muutub üha paremaks, kuid praegune seis vajab veel palju parandamist, ütlevad nii siseminister kui ka päästeamet. Kõige suurem väljakutse on varjumiskohtadega, mida Eestis praegu napib.
Aastavahetusel jäi suur osa Tallinnast mitmeks tunniks veeta. Kevadest alates on Eestisse eksinud Venemaa õhuruumist saabunud droonid. Need on vaid mõned näited kriisidest, mille taolisteks Eesti praegu valmistub.
Kõige kriitilisem on seis siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnul varjumiskohtadega. Praegu on neid veidi üle 300, mis on väike osa kogu Eesti vajadusest.
"Me oleme madalal rippuvad viljad ära noppinud ehk olemasolevad varjumiskohad ära noppinud ja ära märgistanud, et need on olemas, aga nüüd on järgmine väljakutse. Me peame päriselt nendes majades, mis juba olemas on, lihtsalt kohandama varjumiskohad," lausus Taro.
Kortermajade keldrite ümberehitamine varjumiskohaks pole aga eriti populaarne. Erinevaid toetusi küll on, kuid neid ei kasutata. Näiteks Tallinnal on korteriühistutele eelarves selleks aastaks 1,5 miljonit eurot.
"Meil on täna seda raha üle. Korteriühistud võiksid võtta seda muret natuke tõsisemalt. Me oleme täna pakkumas neile keldri ümberkohandamiseks, elektri- ja veetöödeks, ventilatsioonitöödeks 70 protsenti nendest kuludest, kui see jääb kuskil 10 000 euro piiresse," ütles Tallinna abilinnapea Tiit Terik (Keskerakond).
Ka avalikke varjumispaiku tuleb juurde. Pealinna näitel on neid kõige enam kesklinnas, kuid mida rohkem linna äärde liikuda, seda ahtamaks võimalusi jääb.
"Sellistesse kohtadesse me soovime tulevikus rajada ka mobiilseid varjumiskohti. Neid on plaanis järgmisel aastal ka Tallinna linnaruumi tuua," ütles Terik.
Kõikidesse uutesse suurtesse hoonetesse, kaasaarvatud kortermajadesse, tuleb sellest aastast sisse ehitada korralik varjend.
Päästeametit teeb aga murelikuks, kuidas on kriisideks valmistunud koolid ja lasteaiad.
"Tänane seis koolides-lasteaedades on veel väga murettekitav. Me ei ole väga palju ettevalmistusi seal teinud ja me peame selle ette võtma, et lapsed oleksid koolis või lasteaias olles alati kaitstud. Praegu väga suuri plaane ausalt öeldes ei ole. Ilmselt alles paari aasta pärast ja Euroopa Liidu vahenditest on päriselt võimalik hakata seal kohandama neid ruume," lausus päästeameti peadirektor Margo Klaos.
Toimetaja: Marko Tooming












