"Meie idee on ühendada kogu Tallinna tervikuna omavahel tõeliselt
keskkonnasõbralikult ja kiirelt," ütles nn metroogrupi üks liige, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare Vikerraadio saates "Uudis+".

Kui räägime trammidest-trollidest või bussidest, siis kindlasti on keskkonnasõbralikumad kui autod. Kuid seal on kiirus see, mis siin tihtipeale vajaka jääb, sest kogu ühistransport Tallinnas toimub tegelikult samas tasandis autode ja kergliiklusega. Metroo tähendabki seda, et me räägime täielikult muust
liiklusest eraldatud lahendusest, mis toob endaga kaasa ka suuremad ühenduskiirused," rääkis Kaunissaare.

Kergmetrooga jõuaks Õismäelt Priislesse 50 minuti asemel 25 minutiga ja Kalamajast Rae valda 40 minuti asemel 15 minutiga, väidavad idee autorid. Samas ei peaks nende pakutud lahendus asuma ilmtingimata maa all.

"Kui inimesed kuulevad metroost, siis arvatakse, et me räägime kuskil tunneli sügavustes liikuvatest rongidest. Tegelikkuses metrood võiks vaadelda
ikkagi sellisena, et tegemist on muust liiklusest eraldatud ühistranspordiga. Kas ta on nüüd maa all maa peal estakaadil, siis seal tegelikult ei olegi vahet. Oluline on see, et seal ei ole autoliiklust, seal ei ole jalakäijaid, seal ole foore, ristmikke," rääkis Kaunissaare.

Liiniplaan põhineb Jaan Jagomäe varem tehtud teadustööl. "Näiteks Tallinna Tehnikaülikool on vaja ühendada Pelguranna ja Kalamaja kanti, sest sinna on
reaalselt keeruline autoga ja ühistranspordiga saada. Trammiliiklus toimib, aga seal on ummikud," rääkis Kaunissaare.

Lasnamäelt Õismäele viiva liini pikkuseks oleks 20 kilomeetrit ja Peetrist Kalamajja viiva liini pikkus 10 kilomeetrit. Maa all hakkaks liin sõitma Kesklinnas. "Seal oleks vaja sellist tunneli lahendust, et kiirust reaalselt tagada," sõnas Kaunissaare. "See on umbes 4,5 kilomeetrit. Need tunnelid oleks kasutatavad ka varjumiskohtadena või siis varjenditena," sõnas Kaunissaare.

Kahe kergmetrooliini maksumust ei oska Kaunissaare öelda, see sõltub, millist lahendust kasutatakse. Küll aga pani ta ette, et "kui me räägime kuni 50 miljonist eurost kilomeeter, siis see peaks olema niisugune hea indikatsioon, kus keegi väga ei valeta," sõnas Kaunissaare. "Räägime miljardist kuni pooleteisest eurost," lisas ta.

"Me räägime ilmselgelt osaliselt siis laenurahadest. Iga laenu puhul peame rääkima ka tagatisest ning tagasimaksevõimest. Tallinna praegu tasuta ühistransport maksab 40 miljonit eurot aastas. Kindlasti piletitulu sellisel puhul, kus me räägime autoga võrreldes ajaliselt kiiremast ühendusest, siis võiksid inimesed tõepoolest olla valmis ka selle sõidu eest reaalselt maksma," rääkis Kaunissaare. "Tagatiste puhul räägime ka sellest, et riigil ja ka omavalitsustel on piisavalt maid, mida siis tagatiseks laenudele anda," lisas ta.

Kaunissaare ütles, et see, mis Tallinn on teinud ühistranspordiga, on väga hea, aga tegelikult vajaks ühistranspordi populariseerimine just seda, et oleks murdepunkt. Midagi täiesti uut, mis aitaks tõesti inimesed paremini
ühistransporti viia autodest ära ja see tähendabki reaalselt kiiremaid ühendusi," ütles Kaunissaare.

Nn metroogrupist leiab Ärilehe teatel ka kinnisvarafirma Liven tegevjuhi Andero Lauri, transpordispetsialisti Hannes Lutsu, taristut projekteeriva ettevõtte Skepast & Puhkim ühe juhi Hendrik Puhkimi, ametnik Joel Jesse, majandusteadlase Enn Listra ning KMG Infra juhause esimehe Indrek Papli.