Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem ehk ETS sündis enam kui kakskümmend aastat tagasi üsna loogilise põhjendusega. Kui saastamine on tasuta, siis kipub seda olema liiga palju. Kui saastamisel on hind, hakkavad ettevõtted otsima puhtamaid lahendusi, sest investeeringud nendesse muutuvad tasuvamaks.

Aastal 2005, mil süsteem käivitati, oli see maailmas pretsedenditu. Ja tulemused on olnud muljet avaldavad. Tööstuse ja energiasektori heitmed on langenud üle poole ning liikmesriigid on saastekvootidega kauplemisest saanud miljardeid eurosid tulu, mida kasutada puhtamate tehnoloogiate arendamiseks. Kuid sel mündil on ka teine pool, millest tuleb samuti rääkida.

Nagu iga pika teekonna puhul, jõuab ka kliimapoliitika ühel hetkel punkti, kus tuleb tõsiselt hinnata, kas senine kurss on õige. Vajadusel tuleb seda ka korrigeerida. ETS-i puhul tuleb vaadata eelkõige seda, kas ettevõtted suudavad muutustega sammu pidada ja kas Euroopa majandus jääb konkurentsis püsima. Just sellisesse hetke olemegi jõudnud. Euroopa Komisjon lubab esitada ETS-i ülevaatuse 15. juulil ning arutelu selle üle on juba täies hoos.

Kliimaeesmärgid, konkurentsivõime või mõlemad

Nagu iga tugev ravim, võib ka ETS vales annuses tekitada kõrvalmõjusid. Olen isegi kohtunud ettevõtjatega, kelle mure ei ole kliimapoliitika eesmärkides, vaid selles, kas nad jõuavad nendega sammu pidada.

Euroopa tööstus tegutseb globaalsel turul. Euroopa terase, tsemendi, keemia või väetisetootmise kulud on kasvanud kiiremini kui konkurentidel Hiinas või Põhja-Ameerikas. Suures osas on see toimunud ka ETS-i süsiniku hinnastamise tõttu. Kui süsiniku hind tõuseb liiga kõrgele, tõuseb ka elektri hind. Süsiniku hinna prognoosimatus lisab elektrihinnale veel riskipreemia. See mõjutab eriti energiamahukaid sektoreid, nagu metallurgia või keemiatööstus. Me ei saa eeldada, et Euroopa tööstus jookseb edukalt maailmas võidu, kui tal on seljas raskem koorem kui konkurentidel.

Euroopa konkurendid Aasias ja Ameerikas ei pea maksma sama kõrget süsiniku hinda. See tähendab, et Euroopa ettevõte võib olla küll keskkonnasõbralikum, kuid selle toodang on kallim, mistõttu eelistatakse teisi. Mõned Euroopa ettevõtted on pidanud seetõttu juba tootmist vähendama või edasi lükkama investeeringuid, sest ebakindlus on liiga suur. Sageli liigub tootmine Euroopast lihtsalt mujale. Seda nähtust nimetatakse süsinikulekkeks. Tulemuseks on olukord, kus Euroopa kaotab toodangut, töökohti ja investeeringuid, kuid maailma kogusaaste ei vähene.

Just seepärast on viimastel aastatel järjest rohkem liikmesriike ja tööstusharusid nõudnud ETS-i kohandamist. Euroopa Komisjon valmistabki praegu ette ulatuslikku ülevaatust, mille eesmärk on ühendada kliimaeesmärgid ja majanduslik reaalsus. Viimastel kuudel on isegi mitmed traditsiooniliselt ambitsioonika kliimapoliitikaga riigid rõhutanud vajadust vähendada tööstuse koormust ja parandada Euroopa konkurentsivõimet. Ka Komisjoni enda aruteludes on keskseks teemaks saanud küsimus, kuidas vältida Euroopa tööstuse nõrgenemist ajal, mil USA ja Hiina toetavad oma ettevõtteid senisest agressiivsemalt.

Seetõttu arutame ka Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonis praegu ühist seisukohta ETS-i tuleviku kohta.

Mida EPP fraktsioon soovib muuta?

Töö viimaste sõnastuste üle veel käib. Samas oleme juba fraktsioonis jõudmas ühistele ettepanekutele. Meie lähtekoht on selge. ETS peab jääma Euroopa kliimapoliitika keskseks tööriistaks, kuid süsteem peab toetama ka Euroopa majandust, mitte muutuma selle piduriks.

Olulisemad suunad on järgmised.

• Tööstusele tuleb anda rohkem aega kohanemiseks. Kvootide vähendamise tempo peab olema realistlik. Kui nõudeid karmistada liiga agaralt, ei jõua paljud ettevõtted uutesse tehnoloogiatesse investeerida. Paljudel juhtudel pole ka piisavalt rohetehnoloogiad turul saadaval. Ettevõtted kaotavad konkurentsivõime, kuid puhtama tootmise suunas liikumist ei toimu. Seetõttu soovime pärast 2030. aastat aeglasemat vähendamist.

• Tasuta kvootide kaotamist ei tohi teha automaatselt. Kui Euroopa piirimaksusüsteem ei suuda ettevõtteid süsinikulekke eest piisavalt kaitsta, tuleb tasuta kvootide vähendamine peatada.

• Süsiniku eemaldamise tehnoloogiad tuleb süsteemi kaasata. Kui ettevõte suudab tõestatult süsinikku atmosfäärist eemaldada ja püsivalt siduda, peab see olema ka majanduslikult tasustatud.

• Mõistlikus mahus võiks lubada heitekrediite ka väljaspool Euroopat, kui need vastavad kõrgetele kvaliteedinõuetele.

• Euroopa eksport vajab samuti kaitset. Kui Euroopa ettevõte müüb oma kaupu kolmandatesse riikidesse, ei tohi ta olla sealsel turul ebasoodsamas olukorras kui kohalik konkurent või kolmandate riikide eksportöörid. Vajame toimivat ekspordilahendust.

• Tasuta kvoodid peavad jätkuma seal, kus alternatiive pole. Kui mõni sektor ei kuulu süsiniku piirimaksu alla, ei saa neilt tasuta kvoote liiga kiiresti ära võtta. Vastasel juhul liigub tootmine lihtsalt mujale.

• Turu stabiilsusreserv vajab ümberkujundamist. Süsinikuturu eesmärk peab olema hinnakõikumiste vähendamine, mitte kunstliku nappuse tekitamine. Süsiniku hind ei tohi kõikuda nagu tuulelipu vari. Vajame süsteemi, mis hoiab hinnad stabiilsete ja prognoositavatena.

• ETS tulud tuleb suunata majanduse moderniseerimisse. Elektrifitseerimine, uued tehnoloogiad, energiajulgeolek ja innovatsioon aitavad saavutada kliimaeesmärke viisil, mis tugevdab Euroopa majandust.

• Tuleb tugevdada innovatsiooni- ja moderniseerimisfonde.

Need ettepanekud ei tähenda kliimaeesmärkidest loobumist. Vastupidi. Need aitavad tagada, et Euroopa liigub kliimaneutraalsuse suunas nii, et majandus ei murdu. See peab olema majanduslikult teostatav. Kui inimesed näevad kliimapoliitikat oma töökohtade ja elatustaseme ohuna, kaob ka ühiskondlik toetus kogu rohepöördele. Tasakaal on siin väga oluline.

Eesti delegatsiooni neli täiendavat ettepanekut

Koos Riho Terrasega oleme oma fraktsioonile esitanud neli ettepanekut, mis on Eesti jaoks samuti olulised.

1. Peame vajalikuks säilitada jääklassiga laevadele püsiv erisus meretranspordi ETS-is. Meie laevad töötavad rasketes jääoludes ja vajavad rohkem energiat. ETS peab arvestama põhjamaise laevanduse eripäraga.

2. Toetame suuremat paindlikkust ETS-tulude kasutamisel. Liikmesriikidel peab säilima võimalus investeerida neid vahendeid laiemalt oma kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse, sealhulgas strateegilistesse projektidesse nagu Rail Baltic.

3. Peame vajalikuks parandada Innovatsioonifondi geograafilist tasakaalu. Väikeriigid ei tohi jääda suurriikide varju. Euroopa ühine rahastus peab jõudma õiglaselt kõigini.

4. Leiame, et võimaliku uue investeerimisfondi (Investment Booster) loomisel tuleb osa vahenditest reserveerida vaesematele liikmesriikidele. Nii tagame õiglasema ligipääsu kapitalile ka nendele, kelle investeerimisvõimekus on väiksem, ja aitame kaasa Euroopa ühtlasemale lähenemisele.

Hetkel ei saa veel kindlalt lubada, et kõik EPP ja Eesti-spetsiifilised ettepanekud sisse saavad. Kuid kui ei lükka oma punkte arutelu keskmesse, ei saagi õnnestuda. Läbirääkimised igatahes käivad.

Euroopa kliimapoliitika järgmine etapp ei tohiks olla valik kliima ja konkurentsivõime vahel. Edu saavutame ainult siis, kui suudame mõlemad eesmärgid ühendada. ETS on selleks hea tööriist. Küsimus on selles, kas me suudame seda kasutada nii, et Euroopa tööstus jääks tugevaks ja konkurentsivõimeliseks ka edaspidi. Me ei vaja vähem kliimapoliitikat. Me vajame majandusega arvestavat ja tasakaalukamat kliimapoliitikat. Euroopa ei saa päästa maailma kliimat, kui ta ei suuda hoida oma majanduse tugevust.