ETS süsteem, mis töötab põhimõttel, et saastaja maksab, on Euroopa Liidus viimasel ajal tüliõunaks.

Pikalt oodatud Euroopa Komisjoni muudatusettepanekud pidid rahuldama nii kriitikuid, kes näevad süsteemi tööstusele koormana kui ka toetajaid, kes peavad seda alustalaks, et jõuda puhtama ja efektiivsema majanduseni.

"Sellega astume sammu edasi kliimapoliitikas, aga samal ajal muutub sellega ka ETS mootoriks, mis taastab investeeringute ja innovatsiooniga Euroopa tööstusjõu puhta tuleviku majanduse nimel," ütles Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra.

Uue plaani järgi peaks süsinikukvootide arv turul järgmisel aastakümnel vähenema aeglasemalt ja tööstusele jagatakse edasi ka tasuta kvoote. Kuid seda tingimusel, et nad esitavad dekarboniseerimise kavad ega müü neid kvoote, et raha Euroopast välja viia.

"See on võrreldes varasemaga üks peamisi erinevusi. Tasuta jagatud kvoodid ei tähenda tasuta raha. Sada protsenti tasuta kvootidest tuleb investeerida Euroopasse, heite vähendamisse," rõhutas Hoekstra.

Energeetika- ja kliimaminister Andres Sutt märkis, et täiendavad tingimused toetavad dekarboniseerimise eesmärki.

"Kui on täiendavad tingimused, milleks ettevõtted seda tasuta kvootide raha saavad kasutada, et heidet vähendada – see kindlasti toetab üldist dekarboniseerimise eesmärki. Aga ma arvan, et ka seal tuleb veel vaadata, mis seal detailides kirjas on," sõnas ta.

Selleks, et rohkem raha suunata tagasi tööstusele, tahab komisjon ka piirata liikmesriikide otsustamisvabadust teenitud tulu kulutamisel.

"Liikmesriikidelt nõutakse, et nad kulutaks 50 protsenti riiklikust ETS-i tulust, et vähendada heidet sektorites, mida mõjutab ETS," ütles Hoekstra.

Ehk kuigi tööstusele tehakse mõningaid leevendusi on komisjoni ettepanek pigem ikkagi ETS-i laiendus kui selle kärpimine. Põhiline küsimus, milline saab olema süsinikutonni hind 10 aasta pärast, jääb ka ammendava vastuseta.

"Sellist hinna kujunemist on ülikeeruline prognoosida, aga kindlasti on üks selle reformi eesmärke tagada paremini hindade ettenähtavus ja stabiilsus," sõnas Sutt.

"Kui hinnad lähevad liiga volatiilseks või liiga kõrgeks, siis selle jaoks ongi ettenähtud võimalus pakkuda turule rohkem täiendavaid ühikuid ja seeläbi hinda stabiliseerida. Aga kas hind ajas tõuseb, siis sellele küsimusele on vastus jah," lausus Sutt.

Ettepanekule peavad veel liikmesriigid ja Euroopa Parlament oma heakskiidu andma. Tõenäoliselt selle käigus see veel muutub.