Läti keskvalimiskomisjoni info kohaselt oli Ühinenud Nimekiri saanud pärast andmete laekumist 1029 valimisjaoskonnast (kokku hääletati 1059 jaoskonnas) ja 99,4 protsendi häälte lugemist, 35,3 protsenti häältest.

Teise tulemuse sai partei Läti Esikohal, millele on antud 13,1 protsenti häältest, kolmas on 11,7 protsendiga venemeelseks peetav nimekiri Suveräänne Võim/Uuslätlased, neljas Rahvuslik Liit 8,9 protsendiga, viies Progressiivsed 7,8 protsendiga, kuuendana pääseks seimi endine võimupartei Uus Ühtsus 6,3 protsendiga.

Seni seimis olnud Roheliste ja Põllumeeste Liidu (ZZS) toetus jäi siiski alla poole viieprotsendist valimiskünnist, seda toetas 4,4 protsenti valijatest. Ülejäänud parteid jäid juba kaugelt alla viieprotsendist künnist. Seimi kandideeris 14 nimekirja, kokku 1428 kandidaati.

Läti seimis on 100 kohta.

Lõplike tulemuste kohaselt saab Ühinenud Nimekiri seimis 41 kohta, Läti Esikohal 17, Suveräänne Võim/Uuslätlased 15, Rahvuslik Liit 10, Progressiivsed 10 ja Uus Ühtsus seitse kohta.

Roheliste ja Talurahva Liit jäi esimese parteina allapoole parlamenti pääsemiseks vajalikku viieprotsendist künnist.

Konservatiivse kallakuga Ühendatud Nimekiri tekkis enne viimaseid seimivalimisi 2022. aastal, pärast Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) lõhenemist. 2022. aasta valimistel saavutas see kolmanda koha 11 protsendiga, mis andis parlamendis 15 kohta. 

Ühendatud Nimekiri teatas ööl vastu pühapäeva, et arutab esmalt järgmise koalitsiooni võimalikku moodustamist seniste koalitsioonipartnerite – Uue Ühtsuse, Rahvusliku Liidu ja Roheliste ja Põllumeeste Liiduga, kui neil õnnestub ületada seimi pääsemiseks vajalik viieprotsendine barjäär. 

Kulbergs välistas koalitsiooni Vene-meelsete ja oligarhi parteiga

Läti parlamendivalimiste võitnud Ühendatud Nimekirja liider, praegune peaminister Kulbergs ütles, et uue valitsuse moodustamisel välistab koostöö parteidega Suveräänne Võim/Uuslätlased, mida on nimetatud Venemaameelseks jõuks ja Läti Esikohal, mida peetakse suurärimehe Ainars Šlesersi mõju all olevaks populistlikuks erakonnaks.

Alles tänavu mais seimiliikmest peaministriks tõusnud Kulbergs ütles, et loodab valitsusjuhiks jääda, kuid kõigepealt peab ta saama presidendilt ettepaneku valitsus moodustada.

"Loodan küll. Arvan, et viimased neli kuud on näidanud, et oleme teinud suurepärast tööd ja suudame muutusi ellu viia. Tore oleks seda tööd järgmised neli aastat jätkata – saavutada reaalseid muutusi, mitte ainult kosmeetilisi, vaid päris [muutusi]," ütles ta.

Hoolimata suurest ülekaalust seimis vajab Kulbergs valitsuse moodustamiseks ikkagi koalitsioonipartnereid. Ta rõhutas aga, et ei tee koostööd ei Suveräänse Võimu / Uuslätlaste ega ka Läti Esikohal parteiga.

"Meie seisukoht on selge – me ei tee koostööd Venemaa-meelsete parteidega, kes tahavad avada piiri, taastada kaubandust ja nii edasi. Meie seisukoht on lihtne: majandussidemed Venemaaga nõrgestavad meid. Jah, need võivad tuua sisse veidi lisaraha, aga samal ajal loovad nad haavatavuse. Ja Venemaa kasutab sellist haavatavust ära," rääkis Kulbergs Leedu rahvusringhäälingule LRT.

Valimisvõitu tähistades ütles Kulbergs, et tulemus ületas partei ootusi.

"See on rahva tohutu toetus. Nagu näete, tahavad nad muutusi. Nad ei taha, et Läti läheks samas suunas, mis enne. Nad tahavad majanduskasvu, tugevamat kaitset, selget retoorikat ja paremat tulevikku meie lastele. Tulemus pole lõplik, aga see ületab ootusi. Ja see tähendab, et inimesed tõesti tahavad muutusi. Nad ei taha näha seitset aastat poliitikat, mis põhineb võlgu elamisel. Nad tahavad majanduskasvu, tulevikku oma lastele ja tegelikke muutusi," rääkis Kulbergs oma partei valimisstaabis Riias.

Küsimusele, kas tal on sõnum ka Venemaale, rõhutas Kulbergs NATO tugevust: "Me oleme tugevamad kui kunagi varem. Ma arvan, et NATO idatiib – Balti riigid, Soome, Poola ja Rumeenia – on näidanud, et me investeerime kaitsesse rohkem kui peaaegu keegi teine ​​Euroopas."

"Ma arvan, et me oleme tugevamad kui kunagi varem. Aga loomulikult püsib oht meie idanaabrilt, seega peab kogu Euroopa meid toetama, sest me rahastame praegu oma kaitset laenatud vahenditest. Meil ​​peab olema tugev majandus, kui tahame säilitada Euroopa Liidu jaoks tugeva piiri," ütles Kulbergs.