Vene luure kaaperdas Ukraina abisaadetiste jälgimiseks tavainimeste valvekaamerad

Venemaa riigiga seotud häkkerid on murdnud NATO liikmesriikides ja Ukrainas internetti ühendatud turvakaamerate ning elumajade videofonoluku süsteemidesse, et jälgida Ukrainale suunatud sõjalise abi vedusid, avastas Hollandi luure.
Briti väljaande The Telegraph andmeil teatasid Hollandi üldluure- ja julgeolekuteenistus (AIVD) ning sõjaväeluure (MIVD), et Vene häkkerid murdsid internetti ühendatud valvekaamerate süsteemidesse, et jälgida lääneriikide sõjalise abi transporti Ukrainasse.
Küberoperatsiooni sihtmärgiks olid eelkõige IP-kaamerad, mis asusid teadaolevate logistiliste marsruutide ääres, mida mööda transporditi sõjatehnikat Ukrainasse, vahendas The Kyiv Post.
Operatsiooni peamine eesmärk oli koguda praktilist luureinfot selle kohta, millist relvastust ja millistes kogustes lääneriigid Kiievile tarnivad.
"Nende marsruutide ääres IP-kaameraid kasutavaid organisatsioone on juba hoiatatud, et nad saaksid rakendada vajalikud kaitsemeetmed," teatasid Hollandi luureasutused.
Luure hinnangul kasutasid häkkerid ära laialt levinud turvanõrkusi nii kodu- kui ka ärikasutuses olevates kaamerasüsteemides. Paljud internetiga ühendatud seadmed – eriti kodused videokaamerad, mille kaudu omanik saab nutitelefonist oma kinnistut jälgida – on ebapiisavalt kaitstud.
"Kui IP-kaamera on tuvastatud, võib ründaja proovida sellele interneti kaudu ligi pääseda," märgitakse Hollandi luureraportis. "Sageli on see suhteliselt lihtne, sest paljud internetiga ühendatud IP-kaamerad on ebapiisavalt kaitstud."
Luureteenistuste sõnul kasutavad häkkerid seadmetele loata ligi pääsemiseks ära seda, et omanik ei ole muutnud tehase vaikimisi seadistatud paroole, tema kaamerate tarkvara on aegunud ja süsteemi pole paigaldatud turvaparandusi.
See võimaldas Vene luurel jälgida sõjaliste veoste liikumist reaalajas, ilma et oleks tulnud kasutada droone või satelliidipilte. Sageli ei olnud seadmete omanikud teadlikudki, et nende kaameratesse oli sisse murtud.
Laiemad küber- ja tehnoloogilised ohud
Kaaperdatud tänavatasandi kaamerate kasutamine logistika jälgimiseks sobitub laiemasse Venemaa tegevusmustrisse, mille eesmärk on kaardistada, häirida ja neutraliseerida tehnoloogilised eelised, millele Ukraina sõjavägi ja tema lääne liitlased toetuvad.
Hiljutised uurimised on näidanud, et Moskva arendab ka keerukamaid, mitut valdkonda hõlmavaid võimeid, et takistada lääneriikide logistika- ja sidevõrke, märkis The Kyiv Post.
Uuriva väljaande The Insider ning ajalehtede Der Spiegel ja Le Monde ühisuurimine tõi avalikkuse ette, et Venemaa ja Hiina on pidanud salajasi arutelusid USA hallatava Starlinki satelliitsidesüsteemi hävitamise või rivist väljaviimise võimaluste üle.
Guangzhous toimunud salajase Hiina–Venemaa sõjalis-tehnilise koostöö foorumi lekkinud ettekandes kirjeldati füüsilisi, elektromagnetilisi ja kübermeetodeid Starlinki vastu, millele Ukraina tugineb lahinguväljal sidepidamisel ja reaalajas luureinfo saamisel.
Väidetavalt Hiina riikliku kosmosekontserni China Aerospace Science and Technology Corporation (CASC) koostatud ettekandes kirjeldati odavaid viise madalal orbiidil olevate satelliitide hävitamiseks, samuti elektromagnetilise signaali segamist ning küberrünnakuid, mille käigus levitataks kasutajaterminalide kaudu halvavaid arvutiviirusi.
Lekkinud materjalides soovitati luua ka ametlik julgeolekuliit Pekingi ja Moskva vahel. Selle eesmärk oleks kasutada diplomaatilist survet, et kehtestada Starlinki operaatorile SpaceX-ile rahvusvahelisi piiranguid, ning samal ajal edendada luureinfo jagamist ja ühiseid tehnoloogilisi arendusi, et vähendada USA strateegilist ülekaalu.
Kuigi Peking on ametlikult hoidnud Venemaa sõja suhtes Ukrainas neutraalset joont, on lääneriikide luureteenistused ja varasemad raportid korduvalt osutanud Venemaa ja Hiina sõjalis-tehnilisele koostööle ning ühistele väljaõppeprogrammidele.
Toimetaja: Mait Ots









