Töötukassa ja Integratsiooni Sihtasutuse kursustel õpib 28 000 inimest, enamik neist pagulased ja uusisserändajad. Neist 40 protsenti läbib kursust veebis. Erakoolides kasutavad veebiõpet 70 protsenti õpijatest.

Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna nõuniku Pille Põikliku sõnul tuleb veebipõhiseid programme aina juurde.

City Keeltekooli juhataja Britta Tamverki sõnul algas suurem muutus juba koroona ajal.

"Väga paljud õpilased kolisid veebi või said aru, et tegelikult veebis on ka võimalik õppida ja, ja see samas nagu avanud uksed kõikidele nendele klientidele, kes elavad Tallinnast väljaspool ja kellel on omaenda maakohas või, või külas või, või teises linnas väga raske leida keeltekooli, kus saaks kohapeal õppida siis sama keelt," sõnas Tamverk.

Sama kinnitas ka Tallinna Keeltekooli juhatuse liige Ivar Soone.

"Individuaalkursuseid veebis võtavad pigem inimesed, kellel on mingite piirangute tõttu keerulisem tulla kohale - kas nad elavad siis linnast väljas või neil on väga kiire töögraafik või on mingisugused muud piirangud. Meil on ka õppijaid, kes elavad teistes riikides, ja sellisel juhul veebiõpe ongi tegelikult ainus võimalus," sõnas Soone.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse esimees Kati Bakradze-Pank ütles, et kuigi mõned oskused kannatavad, näiteks rääkimisoskus, on siiski vaja tagada kvaliteetne veebipõhine keeleõppe võimalus.

"Veebis on raske mõista milliste oskusteni ja võib-olla ka milliste keele tasemeteni jõutakse, aga tänapäeval mängib õpetaja meisterlikkus olulisemat rolli," lausus Bakradze-Pank.

Tamverki sõnul on aga keeleõppe puhul olulisem motivatsioon õppida, mitte see, millist vahendit õpilane kasutab.

"Mõlemad õppevormid on võimalikud ja mõlemas õppevormis on võimalik omandada keel. Aga kõik sõltub inimesest," sõnas ta.