Eessalu tõdes, et lähiaastatel seisab ees keeleameti ülesande võimestamine.

"Järelevalve juures ja selle kõrval on aina enam vaja panna fookus ennetusele ja toetamisele. Riigi soov ei ole trahvi teha, vaid eesti keele kasutust edendada ja selle elujõudu suurendada," rääkis Eessalu.

"Teiseks pean väga oluliseks keeletehnoloogia ja tehisintellekti võimaluste kasutamist. Kolmas märgiline suund on suurem panus eesti keele mainetegevustesse ja kommunikatsiooni. Viimaks on oluline vaadata värske pilguga, millises institutsionaalses vormis on võimalik seatud ootusi täita. Meeskond on väike ja ülesanne suur, ning suur on ka potentsiaal teha rohkem sisulist koostööd teiste asutustega, ennekõike eesti keele instituudiga," lausus Eessalu.

Eessalu on töötanud alates 2023. aastast eesti keele instituudi teadus- ja arendusjuhina. Varem töötas ta üheksa aastat haridus- ja teadusministeeriumis erinevatel keele- ja teadusvaldkonna ametikohtadel, viimati teadustaristu valdkonna juhina.

2020.-2021. aastal täitis Eessalu Eesti kirjandusmuuseumi direktori kohuseid. Martin Eessalul on eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistrikraad Tartu ülikoolist.

Eessalu võtab keeleameti juhtimise üle Ilmar Tomuskilt, kes on keeleametit ja selle eelkäijat keeleinspektsiooni juhtinud üle 30 aasta. Tomusk uueks ametiajaks ei kandideerinud.

Keeleamet on haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille põhiülesanne on keelepoliitika elluviimine ning riiklik järelevalve keeleseaduse ja keelekasutust sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle.