Reformierakond pidas nimelt nädalavahetusel volikogu ja seadis eesmärgiks saada kevadistel riigikogu valimistel parlamenti 20 kohta. Saatejuht Arp Müller nentis oma küsimuses, et 20 mandaadiga valimisi ju ei võida.

"Tugeva meeskonna saab parlamenti. Ma mäletan, ma rääkisin Siim Kallasega nüüd natukene aega tagasi, ja see oli ka tema sõnum, et kui ka ajad on keerulised ja populism tungib peale, ja meedia üsna valimatult tihti kritiseerib valitsejaid, siis sellel ajal tuleb ikkagi pea püsti hoida ja järgmises parlamendi koosseisus peab olema tugev meeskond. Ja tugev meeskond tähendab seda, et meie eesmärk on 20 kohta sinna saada ja selle baasilt on võimalik toimetada, olla Eesti poliitikas tegija ja samamoodi seda kaitsta, millesse me usume," vastas sellele Michal.

"Sest vigur on selles, et sotsid ei ole liberaalid, konservatiivid ei ole sotsid ega liberaalid ja liberaalid ei ole sotsid ega konservatiivid. Meie ilmselt oleme tugev liberaalne partei, mis seisab inimeste vabaduste eest, majandusvabaduste eest, paljude muude asjade eest, ja seda mitte kuskilt mujalt ei saa," lisas ta.

"Võimalus tulumaksu langetamiseks on olemas"

Vastates küsimusele, kas Reformierakond kavatseb järgmise valitsemistsükli jooksul langetada tulumaksu, ütles Michal, et võimalus selleks on olemas.

"Praegu me oleme ju maksukoormust allapoole toonud: eelmisel aastal oli see 36,2, järgmisel aastal on 35,2, maksukoormus on alanev. Me oleme tulumaksu langetanud, sellel aastal langetame. Ja ma arvan, et järgmises tsüklis, kui vaadata üle, kuidas me asju teeme, on võimalik. Sellele tuleb leida katteallikad, sest minu soovitus on prioritiseerida mitut asju: esiteks, kaitsekulutused peavad püsima viie protsendi peal; teiseks, eelarve puhul tuleb teha seda, mida me tegime – pool protsenti aastas defitsiiti piirata, see võtab laenukoormuse kontrolli alla ja pigem hakkab seda tulevikus vähendama. Sealt kõrvalt on võimalik üle vaadata teenused või saada riigile muid viise, kuidas tulu teenida, muuhulgas näiteks uutest tehnoloogiatest, kas siis hoida kokku või tulu teenida uute tehnoloogiate pealt –, ja see annab võimaluse ka tulumaksu langetada," kommenteeris Michal.

Peaminister ei soovinud välja öelda, kui suurest tulumaksu langetusest on realistlik rääkida.

"Oodake nüüd natuke põnevusega, et valimisprogrammide tutvustamisel natuke läheb aega, aga võib-olla järgmises, ülejärgmises saates juba räägin," ütles ta.

"Saame võimalusel kütuseaktsiisi tõusu tuleval aastal ära jätta"

Kütuseaktsiisi võimaliku tõusu kohta tuleva aasta mais ütles Michal, et tuleb vaadata laiemalt maailmaturul toimuvat.

"Me ei tea ju, mis on kütuseaktsiisi või kütuste hinnad kevadel. Ma olen seda ka öelnud valitsuse pressikonverentsil mitu korda, aga me vaatame seda üsna pidevalt. Viimased paar kabinetti me oleme kohtunud Eesti Pangaga, varude keskusega, seal on ka rahandusministeeriumi esindaja. Ja seal on ka turuosalised olnud – Neste ja Alexela, kes andsid meile oma nägemust sellest vaatest. Me jälgime kütuseturgu suure tähelepanelikkusega," lausus Michal.

"Seal on mitu nüanssi, mida me jälgime. Üks on, mis on riigi suurem mure ja tagamise mure, on see, et varud on piisavad, et varustuskindlus oleks tagatud. See tähendab seda, et oleks kütust mistahes kütuseliigis, ja sellega Eestis tegeleb varude keskus. Ma julgeks praegu öelda varude keskuse juhi Ando Leppimanni kinnitusel samamoodi, et meie varude tase on piisav, et kenasti hakkama saada," märkis ta.

"Miks see oluline on? Sellepärast, et kui vaadata praegu riskide hulka, sest kütuse hinnatõus on tulnud ju Hormuzi väinast, ja nüüd see pudelikael on vähemalt turuosaliste ja asjatundjate hinnangul nihkunud rafineerimistehastesse, kes ei suuda piisavalt pakkuda kütust turule. Kindlasti tuleb jälgida, et mistahes uute tõrgete korral ei teki kütuse füüsiliste varude probleemi. Hetkel seda ei paista olevat õnneks erinevates kütuseliikides. Teine, mida me jälgime, on kindlasti hind, ja hinna puhul me jälgimegi, milline on võimalik maksulekkerisk näiteks Lätiga. Läti on astunud nüüd korduvalt erinevaid samme kütuse puhul, ja kui me vaatame keskmist postihinda, siis me oleme täitsa samal tasemel – ühel päeval üldiselt on Lätis kallim, võib-olla aeg-ajalt käib teistpidi ja nii edasi. Me oleme kaunis samal tasemel, aga kui Läti peaks nüüd astuma samme edasi ka järgmisel aastal, siis me kindlasti peame jälgima ja otsustama oma kütuseaktsiisitasemed, ja vastavalt sellele me ka käitume, seda me jooksvalt hindame," rääkis Michal.

Michal tõdes, et kui oleks plaan, et tuleval aastal aktsiisitõus ära jätta, siis tuleb seda ka eelarve tegemisel arvestada.

"Aga me ei tee seda otsust kindlasti enne järgmist aastat, sellepärast et meil ei ole täna teadmist olemas, milline on kütuse hind järgmisel aastal. Kuidas lahenevad USA vahevalimised, mis saab edasi Hormuzis? Tohutult palju määramatust on selles, ja mis pärast seda saab, kas kütuse tarned taastuvad, kas rafineerimistehased suudavad seda nõudlust rahuldada, kuhu see suund liigub – me tegelikult täna veel ei tea. Nii et vastavalt sellele me oma otsused teeme. Ja ma meenutan, et sellel aastal me tegime otsuse, kuna oli vaja, kuna me pidasime õigeks valitsuses aktsiisitõusud ära jätta – seda me saame teha ka järgmisel aastal," ütles Michal. 

Eesti omaosaluse määr Rail Balticu ehitamisel võib kasvada

Michal on varem öelnud, et Rail Balticu ehitus läheb selle tähtaega edasi lükates Eesti jaoks odavamaks.

"Kui taristuturg ei ole nii kuum ja ülekoormatud, siis iga ühiku hind ei lähe nii palju kallimaks. Kui sa ühel turul väga kiiresti surud väga palju raha kuskile peale, siis iga ühik on kallim – see on esiteks. Teiseks, Eesti riigile rahaliselt tähendab see seda, et kui sa saad kasutada rohkem euroraha, välisrahastust selle projekti jaoks järgmisest eelarveperioodist, mida sa muidu ei saaks selle jaoks kasutada, siis sa ei pea laenama maksumaksjale raha ja hiljem selle intresse maksma. Nii et ta on rahaliselt odavam, ehituslikult odavam, mõlemat pidi odavam," rääkis Michal.

Samas võib Eesti jaoks omaosaluse määr tõusta 25 protsendi peale ja 75 protsenti kataks siis Euroopa Liidu rahastus.

"Jah, algne plaan on või algne lähenemine on olnud 85–15. Mõte on ju selles, et suurema osa Rail Balticu ehitusest katab Euroopa Liit. Ma arvan, et pigem on see Eesti pilt umbes 80–20 praegu ligikaudselt. Ja uus Euroopa Liidu komisjoni ettepanek on pigem olnud kaasrahastuse määr vähendada 75 protsendile. See on siis umbes see vahekord 75–25. Selle üle see debatt käib," rääkis Michal.

Vaatamata sellele, et Eesti Euroopa Liidust vähem raha saaks, oleks Michali sõnul Eesti võidus.

"Meie võit on võrreldes sellega, kui me ehitame aastaks 2030 valmis, siis kui Euroopa Liidu rahastuses on vaheaastad, tuleb ise panna rohkem raha. See oleks tähendanud seda, et meie kaasrahastuse määr oleks kõvasti tõusnud, selleks oleks pidanud raha laenama, seda raha oleks pidanud intressidega tasuma, ja lisaks, kuna me oleks pannud väga palju korraga taristuehituse turule, oleks iga ühik ka kallim olnud. Nii et see tähendab ikkagi seda, et kui me paneme selle aastate peale, saame me kasutada rohkem Euroopa rahavahendeid – ükskõik, kas ta on 75, on ta 80 parajasti," lausus Michal.

"Isegi kui see on 75 protsenti, toob see Eesti eelarvesse igal juhul raha," lisas ta veel.

Passi värvusest olulisem on selle funktsionaalsus

Rääkides siseministeeriumi plaanist muuta Eesti passide värv uuesti sinisest, ütles Michal, et arutab seda Taroga neljapäeval.

"See on küll nüüd hea küsimus. Me kindlasti saame sellele pikalt mõelda. Sinises on teatav nostalgia võlu, meil on olnud sinised passid ka. Aga kui lähed mujale maailma, siis sellesama bordoopunase peale kõik piirivalvurid teavad, et tegemist on Euroopa Liidu passiga. Ja neist mõlemast on minu meelest palju olulisem see, et ükskõik mis värvi see passikaas on, et sellega saada elektrooniliselt võimalikult kiiresti kõikidest punktidest läbi. Aga et lisada sellesse debatti veidi niisugust heatahtlikku arutelu, siis miks ta peaks sinine olema, ta võiks siis kohe sinimustvalge olla," rääkis Michal.