Valitsus võib Rail Balticu valmimise edasi lükata

Valitsus kaalub võimalust lükata Rail Balticu valmimine nelja aasta võrra edasi. Kui Eesti ehitaks oma trassiosa valmis 2030. aastaks, nõuaks see oluliselt suuremat riiklikku omaosalust. Kui lükata valmimistähtaeg 2034. aastale, on võimalik kasutada rohkem Euroopa Liidu toetusrahasid.
Eelarve kõneluste raames arutab valitsus võimalust lükata Rail Balticu valmimine aastasse 2034. Kuigi Eesti on võimeline ja valmis ehitama kogu trassi valmis aastaks 2030, ei pruugi see olla mõistlik.
"Eesti vaates on Rail Baltic 2030. aastaks tehniliselt valmimas – me oleme võimelised seda tegema –, aga see võib tähendada, et maksame rohkem oma maksumaksjate raha. Kui me teeme seda Euroopa finantsperioodi jooksul, ehitades mõned lõigud aeglasemalt, siis on meil võimalik kasutada suurel hulgal Euroopa raha. Praegu käibki debatt nende valikute vahel. Järgmisel neljapäeval kirjeldame täpselt, kuhu me välja jõuame. See saab olema Baltimaade ühine positsioon ja arusaam asjast," lausus peaminister Kristen Michal.
Michal lisas, et kuna järgmine Euroopa finantsperiood kestab 2034. aastani ja Eesti tahab rohkem raha ära kasutada, peab see olema võimalikult lähedal 2030. aastale.
"Kuid kogu trass peab valmis saama enne 2034. aastat. Selle aja sees saab ehituslõike tõsta ja neid otsustab Rail Baltic. Aga enne järgmist nädalat ei saa detailselt vastata, sest me räägime selle Baltimaade vahel läbi," ütles peaminister.
Eesti 200 esimees Kristina Kallas sõnas, et Rail Balticu järgnevate etappide planeerimine on eelarvekõnelustel oluline arutelupunkt ning kõik kolm riiki peavad ehitusprotsessis püsima ühises graafikus.
"Graafikud on vaja sünkroniseerida ja vaadata, millised plaanid nendega on. Teiseks on oluline Euroopa Liidu raha kasutamise ajastamisperiood. Kuna meil on kõik alles lahti, ei ole Rail Balticu osas hetkel öelda muud, kui et need kaks olulist elementi tuleb läbi planeerida, enne kui saame teha mingeidki otsuseid ajagraafiku osas. Peame teadma, millal saabuvad Euroopa Liidu rahad, millal saame need käiku võtta, kui kiiresti suudame neid vahendeid kasutada ja millise ajagraafiku me paika paneme. Järgmise perioodi Euroopa Liidu rahade kasutamise lõpptähtaeg on tõepoolest 2034. aasta," selgitas Kallas.
Michal lisas, et Eesti on olnud Rail Balticu ehitamises Baltimaade kõige edukam.
"Me oleme kõige tublimad ja suudame trassi 2030. aastaks valmis teha. Aga kui ehitame kiiremini, kulutame rohkem oma raha. Kui ehitame veidi aeglasemalt, saame kasutada oluliselt rohkem Euroopa raha. Selle vahel see valik tegelikult käibki," ütles Michal.
Toimetaja: Johanna Alvin










