Kolesõna 2012: "validaator" ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Scanpix/Postimees
ERRi uudisteportaali konkursil "Kolesõna 2012" osutus eelmise aasta kõige ebaõnnestunumaks sõnaks "validaator". "Validaatorit" ja sellest tuletatud tegusõna "valideerima" (kokku 35 häält) esitasid kõige enam konkursil osalenud keelehuvilised ning selle mõtlematut kasutuselevõttu taunis ka žürii, mille liikmed ühinesid üksmeelselt rahva arvamusega.
""Validaator" ja "valideerima" ei ole üldse eesti keele sõnad. Meil ei olnud muidugi varem ka seda nähtust, nii et tuli uus nähtus koos uue sõnaga. Ja miskipärast ilmtingimata võõrast kõla sõnaga. Eestikeelseks vasteks pakuti ju päris kiiresti "tuvasti", aga linnaametnikud räägivad ikka nagu nõiutult "validaatorist" edasi," kommenteeris üks žürii kolmest liikmest, keeletoimetajate liidu juhatuse liige Maris Jõks, kes on järgmise nädala esmaspäevast alates ka üks Vikerraadio "Keelesäutsude" autoritest.

"Et toorlaenulist "validaatorit" palju tagatabelisse pakuti, tähendab ilmselt, et eestlane on endiselt keeletundlik ja ka sõnakas seda väljendama," leidis žüriisse kuulunud keeletoimetajate liidu juhatuse esimees Egle Pullerits, Vikerraadio keelekommentaaride autor temagi.

"Ebaõnnestunud sõnaloomet veel rõhutab see, et sõna on seotud nähtusega, mis kahtlemata oli üks 2012. aasta suurematest kõneainetest. Sellisel juhul tuleb uusi sõnu luues eriti hoolikas olla," märkis žürii kolmas liige, ERRi uudisteportaali arvamustoimetaja Rain Kooli.

""Valideerimisega" võib olla veel oht, et see saab tuule tiibadesse ja levib "validaatorist" kaugemalegi, hakkab asendama sõnu "tuvastama" ja "tõendama"," lisas Jõks.

"Taristu" tekitas hämmingut

"Validaatori" ja "valideerimisega" samas suurusjärgus hääli sai vaid president Toomas Hendrik Ilvese 2010. aasta sõnavõistluse võitnud "taristu". Selle sõna esitamine kolesõnana tekitas žüriis mõnevõrra hämmeldust.

"Uudissõna võib muidugi esialgu võõristust tekitada, aga kas siin on veel mingi probleem, just selle konkreetse sõnaga? Näiteks ma ei mäleta, et "lõimuma" vastu oleks niimoodi protesteeritud. Kas sõna "taristu" kõla tekitab mingeid valesid assotsiatsioone (keegi ütles ka, et kõlab nagu "tarikas")?" arutles Maris Jõks.

"Minul näiteks pole selle sõna vastu midagi. Ega ma seda igapäevakeeles ju ei kasuta, see on pigem oskussõna, kõlabki täpselt nagu oskussõna ja mida lühem, seda parem - "infrastruktuuri" taga küll ei igatse," lisas ta.

Egle Pullerits juhtis pakutud sõnade hulgast tähelepanu ühele väärvormile, mis viimasel ajal on üha enam keelt risustama hakanud - "tänud".

"See on sarnane sõnaga "rahad". Mõlema puhul häirib kalduvus arvatavasti võõrkeelte eeskujul eesti keeles igipõliselt ainsuslikke sõnu mitmuses kasutada," nentis Pullerits.

Maris Jõks oli igati nõus: "Inglise keele mõjuline mitmus levib täiesti kohutavalt. Varsti tekib inimestel arvamus, et "tänu" ja "areng" saavadki ainult mitmuses olla, umbes nagu "püksid" või "käärid"."

"Kolesõna 2012" pingerida:

1. "validaator"/"valideerima" 35 häält
2. "taristu" 32 häält
3. "tänud" 7 häält
4.-5. "suhtkoht" ja "sõnaus" 6 häält
6.-8. "ütk", "eur" ja "selmet" 5 häält
9.-17. "sooneutraalne", "rüperaal", "nörritama", "väisama", "päeva lõpuks", "komfortne", "rahad", "absoluutselt", "sotsiaalmeedia" 4 häält

Kokku esitati konkursile üle saja sõna või väljendi. Rohkem kui ühe poolthääle said lisaks eelnimetatutele ka "paberkandja", "pakkumus", "parendama", "loomemajandus", "hoolitsus" (kui spaades pakutav teenus), "mida iganes", "vägivallatus", "tõusetuma", "kasinusmeede", "võiku", "rahalised vahendid", "menuk", "manus", "õõvastav", "on laual" (tähenduses käsitletakse), "superviisor", "elik", "rase", "abikauge", "abikõlbulik", "osapooled", "rikkur", "briifing/briifima" ja "pädev".

"Kolesõna 2012" žüriisse kuulusid keeletoimetajad Maris Jõks ja Egle Pullerits ning ERRi uudisteportaali arvamustoimetaja Rain Kooli. Žürii jättis võistluselt kõrvale sõnad, mida esitati ainult isiklikust vastumeelsusest sõnale liidetud ideoloogilise tähenduse või nime kandja vastu - näiteks "Andrus Ansip" või "ninasarvik". Ka ei arvestatud parasiitkeelendeid (näiteks sõna "nagu" liigne kasutamine) ega grammatikavigu ("arvamuseid").


ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: