"Konkurss on seekord selles mõttes ajalooline, et koledaimaks valitu on korraga nii kolesõna kui ka ebasõna. Kolesõna kui lingvistiliselt inetu ning ebasõna kui osade kodanike halvustamiseks tehniliselt konstrueeritud väljend," märkis kolesõnavõistluse korraldaja, ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli.

ERR palus esitada kolesõnade asemele ka paremaid variante. Kuna aasta kolesõna kohta selliseid üldsuselt ei laekunud, pakkus varemgi sõnaloomega tegelenud Kooli välja oma variandi.

"Kui nüüd kellegi meelest liiga sallivaid inimesi tõesti peaks kuidagi negatiivselt sildistama, siis tehtagu seda iluskeelselt. Sestap pakun tolerasti asemele välja sõna sallik. Lõimitud on see tegusõnast sallima ja sõnast hellik, mis tähendab hellitatud, millegi suhtes õrna, kergesti solvuvat inimest. Heidavad ju vastased (liig)sallivatele enamasti ette liigset sinisilmsust, tundlikkust ja sellest tõukuvat agarust."

Kas meile ei ole meeldi keelend või inimene?

Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll tunnistas, et oli konkursi tulemust hinnates mõnevõrra kimbatuses.

"Sõna tolerast hindamisel põimub vist lootusetult sõna ise (keelend) ja nähtus, mida sellega tähistatakse (teatud laadi inimene). Pole aimu, mida hindajad tegelikult silmas pidasid, kas nad taunisid sõna või nähtust," lausus Päll.

"Sõna ennast, st keelendit võib väga neutraalne olles kommenteerida kui sõnamängu. Niisuguseid sõnu, kus jupp on võetud ühest ja jupp teisest sõnast, on teisigi, näiteks sudu (suits + udu, ingl smog), rula (rull + laud), töödik (töönarkomaan, töö + joodik). Neid on nimetatud suland-, sumadan- või kohversõnadeks (vt ka keelenõunupp). Need ei ole tingimata keeleliselt halvad sõnamoodustusviisid, kuigi mitte sagedad. Tõsi küll, võõrsõnade põhjal (nagu tolereerima, pederast) moodustatud kombinatsioonid ei mahu ilmselt kirjakeelde ja ega tolerast kirjakeele sõna olegi. Keelendi taunimine on seega ootuspärane," leidis Päll.

Hoopis teine asi on tema hinnangul sõna taga olev mõiste, st nähtus ise.

"ERR-i antud definitsioon (salliva mõtteviisiga inimene) on üsna leebe, aga kujutan ette, et mõni peab tolerastiks ka (oma arvates) liigsallivat inimest või sellist, kes sallimatult (teisi vaateid halvustavalt) jutlustab sallivust. Et tegu ei ole kirjakeele sõnaga, siis ongi tähendust keerulisem kindlaks teha ja see kindlasti isikuti vaheldub," ütles Päll ja lisas:

"Nõnda jääb selle aasta kolesõna valikut saatma vastuseta jääv küsimus: miks meile ei meeldi tolerast? Kas sellepärast, et sõna on kole, või sellepärast, et meile ei meeldi (liig)salliv inimene? Mulle isiklikult meeldiks, kui õige vastus oleks esimene, aga salliva inimesena aktsepteerin ma ka teist vastust."

Selgelt halvustav

"Sõnu halvemuse ritta panna on tegelikult raske ja tänamatu töö, sest peale üldkeele on meil igaühel omaenda idiolekt, tunnetus ja taust, mille järgi tundub sõna ilus või kole. Mõned universaalsed reeglid siiski on, üks neist kõlavarjundid, mis on üsna hästi haaratavad igaühele. Tolerasti puhul on selge, et see sõna on tõukunud sõnast pederast, mis on selgelt halvamaiguline," kommenteeris tulemust Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees, Postimehe toimetaja Egle Heinsar.

Teine aspekt sõnade koledust hinnates on tema sõnul võõrsõnalisus.

"Võidusõnas on lausa kaks võõrosist. Mida rohkem kasutada võõrsõnu, seda ähmasemaks ja peidetumaks jääb sõna tähendus neile, kes ei ole sellega varem kokku puutunud. Võrdluseks võib mõelda, kumba tähendust haarab kiiremini, kas sõnal tolereerima või sallima. Omakeelsete sõnade selge eelis on kiired seosed varem tuttava tüvega, mille külge saab pookida uue tähendusvarjundi, nüansi," ütles Heinsar.

Tolerasti küllaltki ülekaaluka võidu põhjuseks võib Egle Heinsari sõnul pidadagi seda, et teiste sõnade halvemus polnud nii selge.

"Superministeerium selle juures on kaksipidine – eesosist super- on harjutud pidama pigem millestki paremaks, võimsamaks, esmalt arvatavasti irooniliselt mõeldud sõna võib võtta nii ja naa. Laikima on samamoodi võõrsõna, häälduspäraselt mugandatud ja mõnele harjumatu, sobimatugi. Samas ühesõnalist head vastet ei olegi, kuigi konservatiivsem kõneleja tahaks näha kasutuses vaid pikemaid vasteid meeldivaks märkima, vajutama "meeldib". •

Kokku laekus sel aastal konkursile sada sõna. ERR-i portaal kuulutas esimese kolesõnavõistluse välja 2013. aastal ajendatult kirjanik Maarja Kangro ebasõnade teemalisest Vikerraadio päevakommentaarist. Esimeseks kolesõnaks osutus "validaator", lisaks sellele on kolesõnadeks valitud "enekas" ja "kootsing".