"Me oleme läbi meediaarengu ajaloo näinud, kuidas on ennustatud teatud meedianähtustele surma. Kui tuli kino, siis küsiti, kas teatril on enam mõtet, aga teater on alles. Kui tuli televisioon, siis öeldi, et kinno ometi enam keegi ei lähe, sest me saame filme näha kodus, seda enam, et tehnoloogia kodus filmide vaatamiseks on järjest parem. Sellest hoolimata kinod püsivad ja vaatajate hulk pole oluliselt kukkunud," selgitas Ilmar Raag ETV saates "Kahekõne".

Raag küll nõustus, et programmiline ehk lineaarne televisioon on languses, samas on tema sõnul niisuguseid jutte räägitud juba alates 1990. aastate keskpaigast, mil sai selgeks, et ilmselt saab televisiooni panna ka arvutisse.

"Lineaarse televisiooni puhul võib kahe silma vahele jääda see, et kui vaatame näiteks Twitteri või Facebooki sissekandeid, siis need on väga tihti reaktiivsed. Need reageerivad millelegi, mille konteksti tuntakse, mille kohta enamus inimesi juba teab," märkis ekspert.

"Siit on teine teooria, mis räägib lineaarse televisiooni säilimisest. See räägib sellest, et teatud ajakirjandus, ajalehtede ja lineaarse televisiooni nähtus, säilib, sest inimesed tahavad saada kuskil mingit sellist informatsiooni, mida kõik on ühtemoodi näinud, millega võib-olla küll ei nõustuta, mille peale vihastatakse," selgitas Raag.

Tema sõnul muutub ilmselt ajapikku traditsioonilise televisiooni ja mittelineaarse meedia suhe. "Kui mõni aeg tagasi vaatas inimene 3-4 tundi päevas linaarset televisiooni, siis nüüd näeme,  et esimese hooga on televisiooni vaatamise aeg samaks jäänud, aga sinna juurde on tulnud imelikul kombel need tunnid, mille jooksul inimene näiteks tööl olles vaatab oma Facebooki kontot või kommenteerib midagi," sõnas ta.

Raag usub, et hilisem proportsioon võib minna selliseks, et lineaarsele meediale jääb alles 20% ja muule meedia, mis on hästi tarbijapõhine, jääb umbes 80%. "Sellest täiesti piisab, et me kõik võiksime rääkida väga erineval viisil, aga lõppude lõpuks vihjata siiski täpselt samadele asjadele," märkis ta.