Vastavalt seadusele kinnitab minister igal aastal riigimetsa raiemahu järgmiseks viieks aastaks hiljemalt 1. detsembriks. Sel aastal jõudsime varem, tegin seda 19. oktoobril. 2027. aastal võib RMK teha uuendusraiet kuni 8445 hektaril. Samal ajal räägitakse avalikkuses raiemahust tihumeetrites. Miks me räägime hektaritest, kui kogu metsavaidlus käib tihumeetrite üle?

Riigimetsa raiet reguleerib seadus pindala järgi. Uuendusraie on lage- või turberaie, mille järel kasvatatakse raiealale uus mets. Minister määrab igal aastal, mitmel hektaril tohib RMK seda järgmise viie aasta jooksul teha.

Pindala on mõistlik ühik, sest seda saab kontrollida. Hektari saab metsas üle mõõta ja satelliidipildilt näha. Ka mõju loodusele ja kohustus uus mets kasvama panna sõltuvad pindalast.

Tihumeeter ehk kuupmeeter puitu on aga ühik, millega mõõdetakse metsa juurdekasvu ja millega kaubeldakse. Tööstus ostab ja ekspordib puitu mahus. Ka Eesti kogu raiet ja juurdekasvu võrreldakse tihumeetrites. Seepärast räägib avalik arutelu tihumeetritest.

Viljakas kuusik annab hektari kohta rohkem puitu kui vähemviljakal mullal kasvav kaasik. Rusikareegli järgi annab uuendusraie hektar 230–300 tihumeetrit, seega tähendab järgmise aasta riigimetsa raiemahu ülempiir kuni kolm miljonit tihumeetrit.

Samal ajal ei tähenda sama hektarite arv igal aastal sama puidukogust. Lisaks tuleb riigimetsast puitu harvendus- ja sanitaarraietest, mida ülempiir ei hõlma. Kokku müüs RMK 2025. aastal 3,38 miljonit tihumeetrit puitu, mis moodustab umbes kolmandiku kogu Eesti aastasest raiemahust.

Ülempiir ei ole kohustus. 2025. aastal jäi lubatud 9175 hektarist keeruliste ilmaolude tõttu kasutamata umbes 910 hektarit ehk kümme protsenti. Tegelik raiemaht selgub siis, kui metsateatis on kinnitatud ja ilmastikuolude järgi asutakse metsas planeeritud töid ellu viima. Kui selgub, et algselt planeeritud niiskemad mullad ei luba raiuma minna, tehakse plaan ümber ja võetakse kuivemad kohad. Sealt aga tuleb tõenäoliselt rohkem tihumeetreid ja pindala saab selle võrra olla väiksem.

Pindalast võib mõelda ka nii: mitmel hektaril on mõistlik hoolega kasvatatud mets kasutusele puiduna võtta ja uus metsapõlv kasvama panna. Sellest ka seaduses ette antud mõiste, uuendusraiete optimaalne pindala. Optimaalse all tasuks mõista, et igal aastal on mõistlik natuke uut metsa kasvama panna, et metsa oleks erinevas vanuses ajast aega, et mets ei saaks otsa, et puit ei saaks otsa.

Riik otsustab otse ainult kolmandiku üle

Kas riik saab siis Eesti raiemahtu kontrollida? Ainult osaliselt.

RMK majandab ligi poolt Eesti metsast, kuid riigimets annab umbes kolmandiku kogu raiest. Ülejäänud kaks kolmandikku tuleb erametsast. Seal ei ole riigil raie ülempiiri ega kogumahu plaani. Riik seab reeglid: millal on mets raieküps, kui suur tohib lank olla ja kus kehtivad kaitsepiirangud. Iga omanik otsustab ise, kas ja millal ta raiub.

Erametsa raie sõltub eelkõige puidu hinnast ja nõudlusest, küpse metsa hulgast ja omanike eesmärkidest. Näiteks 2022. aastal püsis riigimetsa raie samal tasemel, kuid puidu hind maailmaturul oli kõrge ja Eesti kogu raiemaht kasvas 10,9 miljonilt 11,4 miljoni tihumeetrini.

Sellest tuleb oluline järeldus. Kui riik vähendaks riigimetsa raiet järsult, aga nõudlus puidu järele jääks samaks, võib tööstus pöörduda erametsa poole. Kokkuvõttes ei pruugi raie vähendamine riigimetsas vähendada kogu Eesti raiet. Küll aga tähendab see väiksemat kindlust ettevõtetele stabiilsuses. Samuti tuleb erametsast oluliselt ebaühtlasema kvaliteediga puit.

Kuidas pannakse paika raie ülempiir riigimetsas? RMK arvutab igal aastal, kui palju on majandatavas riigimetsas raieküpset ja peagi küpseks saavat metsa. Kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndis RMK korralist uuendusraiet ei tee, seega neid metsi arvutus ei hõlma. Arvesse võetakse ka looduskaitselised kitsendused tulundusmetsades ning suures osas on arvutustest väljas kogukonnaalad, kus raie lepitakse kokku kohaliku omavalitsusega.

Seejärel otsitakse tasakaalu kahe äärmuse vahel. Kui raiuda kõik praegu küpsed metsad kümne aastaga, siis tuleks pärast seda järsk langus, sest nooremaid metsi on vähem. Ühtlase kasutuse lank näitab, kui palju metsa võiks raiuda, et raiemaht püsiks väga pika aja jooksul kogu aeg ühtlane.

Kuna praegu on küpseid metsi rohkem kui nooremaid, tähendaks selle järgi raiumine, et osa küpsest metsast jääks pikaks ajaks seisma. Nii suureneks kahjustuste oht ja väheneks puidu kvaliteet. Arvestuslank on kuldne kesktee nende kahe vahel: see ühtlustab metsade vanuselist jaotust järk-järgult.

RMK ettepaneku kontrollib üle keskkonnaagentuur ja alles siis jõuab see ministri lauale. Minister võib määrata ka väiksema pindala ja seda on varem tehtud. Minu jaoks on raiemahu määramine erialane otsus ning usaldan RMK ja keskkonnaagentuuri asjatundlikkust Eesti metsade kestlikul majandamisel.

Raie väheneb sujuvalt, mitte hüppeliselt

Veel 2021. aastal võis RMK teha uuendusraiet ligi 11 300 hektaril. Järgmise aasta ülempiir on sellest veerandi võrra väiksem ja RMK hinnangul liigub see pikemas plaanis 8 000 hektari suunas.

Riigimetsas ongi majandatavat metsa pindalaliselt vähem tulenevalt looduskaitseliste piirangute lisamisest. 2020. aastal oli RMK majandatava metsa pindala 641 292 hektarit, praegu 598 850 hektarit. Riigimets peab andma puitu ja tööd, aga ka hoidma loodust, pakkuma puhkamiskohti ja talletama süsinikku. Kõik need ülesanded on olulised ja raiemaht peab nendega arvestama.

RMK vaatab raiet planeerides nüüd üksiku metsaeraldise kõrval kogu ümbritsevat metsamaastikku. Metsaökoloogid kontrollivad raiete hajutatust, vana metsa piisavust ja kaitsealuste liikide elupaiku. Nii välditakse raiete koondumist ühte piirkonda ning vajaduse korral muudetakse langi asukohta, piire, raiumise aega või viisi.

Praegu kehtestab minister raiemahu ülempiiri igal aastal uuesti, alati viieks aastaks ette. See tähendab, et viie aasta raiemahu number võib iga aasta detsembris muutuda. RMK, puidutööstus ja metsatöid tegevad ettevõtted saavad kindlalt teada ainult järgmise aasta mahu.

Plaanime metsaseadust muuta nii, et minister kehtestaks raiemahu päriselt korraga viieks aastaks, mitte enam igal aastal. Nii teavad kõik osapooled aastaid ette, millega arvestada.

Metsanduses on ka viis aastat lühike aeg. Praegu istutatud mänd saab raieküpseks alles meie lapselaste ajal. Saeveski või puidutehase investeering tasub end ära aastakümnetega ja metsaomanik mõtleb põlvkondades. Kui ettevõte otsustab, kuhu uus tehas ehitada, vaatab ta ka seda, kui stabiilne on riigi metsanduspoliitika.

Suuremat stabiilsust ootavad eri osapooled: tööstus ja metsatööde ettevõtjad, aga ka kogukonnad, kes tahavad teada, mis nende kodumetsas lähiaastatel toimub. Igal aastal muutuv number seda kindlust ei paku.

Iga raiemahu otsus on kompromiss. Ühel pool on puit, töökohad maal ja tulu riigikassale. RMK 2025. aasta tulemuste põhjal läks riigikassasse dividendi ja tulumaksuna 60,1 miljonit eurot. Umbes 70 protsenti RMK puidust müüakse pikaajaliste lepingutega Eestis tegutsevatele töötlejatele, mis annab sektorile kindlust.

Minu hinnangul on raiemahu numbrist olulisemgi see, mida me raiutud puiduga teeme. Praegu läheb suur osa Eesti puidust madala väärtusega kasutusse. Keskkonnaagentuuri puidubilansi järgi jõudis 2023. aastal energiaks üle poole raiemahust ja ligi kaks kolmandikku paberipuidust veeti välja, peamiselt Soome ja Rootsi. Lisandväärtus ja töökohad jäävad sinna.

Eesti on üle kümne aasta olnud Euroopa suurim puitmajade eksportija. Seda mitte sellepärast, et raiusime rohkem, vaid sellepärast, et igast tihumeetrist tehti rohkem. Põhimõte on lihtne: puit läheb kõigepealt majja ja mööblisse ning alles viimasena ahju.

Siin on ka seos raiemahu stabiilsusega. Ettevõte, mis kaalub Eestisse uue tehase ehitamist, küsib esimese asjana, kas toorainet jagub ka kümne aasta pärast. Stabiilne raiemaht on seega ka puidu väärindamise eeldus. Kui igast tihumeetrist sünnib Eestis rohkem väärtust, ei pea me iga muret lahendama suurema raiega.

Ministrina ei saa ma lubada, et kõik on otsusega rahul, aga saan lubada, et otsused tehakse faktipõhiselt, avalikult ja põhjendatult. Metsavaidlus jääb Eestisse alles ja see on loomulik, sest metsalt ootame korraga puitu, tööd, puhkust ja elurikkust. Vaidlus oleks aga palju sisukam, kui me ei ajaks segi riigimetsa ülempiiri hektarites ja kogu Eesti raiemahtu tihumeetrites ning teaksime, et riik saab otse mõjutada sellest ainult osa.