Memoriali juht Arseni Roginski ütles ETV saatele "Välisilm", et Vene võimudele ei meeldi see, et organisatsioon on suutnud veerand sajandit sõltumatult tegutseda ning kujundab oma arvamusi ametlikust poliitikast teisiti.

"Tegelikult ei meeldi Vene võimudele vaid üks asi. Memorial tegeleb paljude teemadega: inimõiguste ja meie ajalooga. Mõlemas vallas on ta kohati ametlikest riiklikest kontseptsioonidest eriarvamusel. Me ei hinda üht, teist ja kolmandat nii nagu hindab riik. Aga mitte see pole peamine, mis meie puhul häirib. Häirib iseenesest fakt, et üle 25 aasta on tegutsenud sõltumatu organisatsioon, millel on harud kogu riigis ja mis ise töötab välja oma arvamuse ilma ametlikule poliitikale tähelepanu pööramata," selgitas Roginski.

Lisaks ajaloouurimisele tegeleb Memorial ka tänaste repressioonide dokumenteerimisega. Möödunud nädalal kanti näiteks Vene võimude käes poliitivangistuses olevate isikute nimekirja Ukraina lendur Nadežda Savtšenko. Just Vene võimude praeguse tegevuse terane jälgimine on ilmselt muutnudki Memoriali Kremli jaoks häirivaks.

Vene ajaloolased suhtuvad Memoriali tegevusse erinevalt. On neid, kes leiavad, et organsiatsioon ei peaks tegelema tänase päeva teemadega, kuid ka neisse ringkondadesse kuuluvad ajaloolased on seisukohal, et organisatsiooni sulgemine oleks suur viga.

"Ma arvan, et igasugused katsed avaldada survet ühingule Memorial, kes teeb tohutut tööd nõukogude respressioonide alla sattunute mälestuse hoidmisega ja poliitrepressioonide objektiivse uurimisega, kahjustavad Venemaa huve. Memorial tuleb säilitada ka siis, kui sa ei nõustu osa seal töötavate kolleegide poolt väljendatud teesidega," rääkis fondi Ajaloo Mälestus peadirektor Aleksandr Djukov.

Samas toimub Venemaal praegu riigi ajaloo nähtav ümberhindamine. Möödunud nädalal sekkus sellesse ka president Vladimir Putin isiklikult, öeldes, et Molotov-Ribbentropi paktis ei ole midagi otseselt taunimisväärset.

"Me ei soovi siin kedagi süüdistada, kuid tõsine uurimistöö on näidanud, et sellised meetodid olid tollal osaks välispoliitikast. Nõukogude Liit kirjutas Saksamaaga alla mittekallaletungipakti. Nüüd öeldakse: "Oh, kui halb." Kuid mis selles halba oli, kui Nõukogude Liit ei soovinud sõdida. Mis selles halba on?" rääkis Putin.

Roginski sõnul on osalt Putini öeldu tõsi, kuid pakti tagajärg on siiski kuritegu.

"Üheltpoolt on see, mida ütles Putin - et tol ajal nii tehtigi - tõsi. Nii see oligi. Kuid kas see tähendab, et me peaksime sellele tuginedes seda kuritegu õigustama? Meie vaatevinklist on Molotov-Ribbentropi pakt ja selle tagajärjed - see mis toimus 1939.-1941. aastatel - kuritegu, mida peame võtma kui kuritegu, mida tuleb meenutada ja mitte kunagi midagi sarnast uuesti korda saata. Ongi kõik," rääkis Roginski.

"Aga see, et kõik sel ajal nii tegidki, on õigustamine. Mulle tundub, et selle õigustamist ei peaks olema. Jah, kunagi oli aeg, kui inimesed tõesti sõid inimesi. Ja mis siis? Kui me tahame, et tulevikus inimesed ei sööks inimesi, peame ütlema, et inimeste söömine on halb. Nii on ka selles küsimuses," lisas ta.

Venemaa kõige sõltumatumaks peetava avaliku arvamuse uurija Levada keskuse paari kuu eest tehtud küsitlus näitas, et enam kui poolte venemaalaste arvates ei ole ajalugu vaja üldse uurida. Elada tuleb tänases päevas ja vaadata tulevikku. Memoriali juhi jaoks ei ole selline seisukoht sugugi üllatav.

"Meil oli väga raske minevik. Eestis on lihtsam. Jagada minevik kategooriatesse "meie" ja "nemad", kus "meie" oleme head, "nemad" on halvad, "meie" elasime siin, "nemad" tulid ja allutasid meid, "meie" võitlesime oma sõltumatuse saavutamise eest, on väga lihtne konstruktsioon, mida on massiteadvusel kerge vastu võtta," rääkis Roginski.

"Venemaal ju nii ei saa, sest meil tapsid omad omi. Me ei saa öelda, et keegi tegi meile halba. Me ise tegime endile halba. Aga seda on massiteadvusel raske mõista ja massiteadvus otsekui peatub selle raskuse ees, massiteavdvus, mis on harjunud jumaldama riiki, peatub mõiste ees "riiklikud kuriteod", mida sooritati. See kõik on raske ja inimesele on ju omane asju lihtsustada ning öelda, et ärgem mõelgem sellest, see kõik on möödunu," lisas ta.

Memorial on tema sõnul seisukohal, et ainult minevikku täielikult mõistes ja sellele hinnanguid andes saab rajada normaalset tulevikku. "Oleme veendunud, et ilma mälestuseta "mittevabadusest" ei saa me rajada vaba riiki, ilma mälestuseta õigusetusest ei saa me rajada õigusriiki," ütles Roginski.