Herem: droonid sisenesid Eesti õhuruumi nii kagust kui ka kirdest

Kaitseminister Martin Heremi sõnul sisenesid kolmapäeva öösel Venemaa Ust-Luga sadamat ja Soome lahel asuvat sõjalaeva rünnanud Ukraina droonid lühiajaliselt Eesti õhuruumi nii kagu kui ka kirde suunalt. Eesti taevast turvavad NATO hävitajad olid rünnaku ajal õhus ning ei tulistatud droone alla.
Mida on praegu teada selle laeva ja Ust-Luga sadama rünnaku kohta?
Teame seda, et Ukraina ründas Ust-Luga piirkonda täna öösel südaööst kuni umbes kella kuueni hommikul. Selle käigus liikus enamik ründedroone meie piiri lähedal, aga Venemaa õhuruumis. Teame, et umbes kell 3.30 sisenes Läti suunalt Eesti õhuruumi väga lühikeseks ajaks üks droon, mis liikus Venemaa suunas. Osad droonid, mis olid jõudnud Ust-Lugani, keerasid läände ja tiirutasid seal Soome lahe kohal Vene õhuruumis, et rünnata Ust-Lugat. Mõni nendest rikkus väga lühikese aja jooksul ka Eesti õhuruumi Soome lahe kohal.
Teame ka seda, et umbes kell 5.30 toimus Läänemerel Soome lahes asuval Venemaa Balti laevastiku laeval plahvatus ja pärast tuli sellest laevast suitsu. Laev ise läks tagasi Peterburi suunas. Kas selle rünnaku taga on ukrainlased või juhtus seal mingisugune õnnetus, seda me kinnitada ei saa.
Kogu selle aja jooksul olid õhus Balti õhuturbe lennukid, NATO lennukid nii Leedus, Lätis kui ka Eestis. Eesti puhul ütleme nii, et Türgi hävituslennukid olid õhus enne seda, kui ükski droon Eesti õhuruumi sisenes. Aga nende hävitamiseks ei olnud droonid piisavalt turvalises kohas – näiteks Vene piirile nii lähedal, et nende tulistamine oleks tähendanud Venemaa territooriumile laskmist.
Kui see laev sai tabamuse ja süttis, siis kas sel ajal lendasid veel mingisugused droonid meie piiri lähedal või üle meie territooriumi?
Rünnak tervikuna kestis vähemalt kella kuueni, nii et see aeg jääb sinna sisse.
Mis nüüd plaanis on? Antud juhul saab ju ukrainlaste käest küsida, mida nemad selle kohta ütlevad. Kas Venemaa on ka meilt midagi küsinud või mingisuguse noodi saatnud?
Minu teada Venemaa meie käest midagi küsinud ei ole. Meie oma õhuruumi ühegi välisriigi droonile kasutamiseks andnud ei ole. Vastav info on antud ukrainlastele, sealhulgas järelepärimisena, millega oli tegu.
See tuletab natukene meelde Orzełi juhtumit 1939. aastal, kus Nõukogude Liit süüdistas Eestit vaenulikus tegevuses allveelaeva pääsemise tõttu. Praegu on teistsugune olukord, Ukraina ja Venemaa on omavahel sõjas ja Eesti territooriumilt ei ole midagi lähtunud. Aga kuivõrd tundub, et see annab Venemaale rahvusvahelisel areenil põhjust süüdistada, et Balti riikide õhuruumi kaudu lendavad droonid nende naftarajatiste pihta?
Seda, mida Venemaa ütleb, me alles näeme. Meie kinnitame, et meie õhuruumi kellelegi kasutada antud ei ole. Meie ei ole ka näinud, et näiteks laevavastane rünnak oleks toimunud meie poolt, kui see üldse oli rünnak.
Aga mis kinnitab, et see oli rünnak või laeval toimus põleng? Sotsiaalmeedia kanal Exilenova+ väidab, et rünnaku käigus võis olla kannatanuid või hukkunuid. Mis viitab rünnakule ja mis pigem sellele, et seal võis olla juhuslik tulekahju?
Seda me ei oskagi tegelikult kuidagimoodi kommenteerida. Teame, et seal meie arvates toimus plahvatus, laevast tuli suitsu ja laev liikus oma käigul tagasi. Aga mis seal täpselt juhtus, seda meie kuidagimoodi kinnitada ei saa.
Kuivõrd võiks see mingisuguseid muutusi tuua meie õhuturbe missiooni? Kas leiame, et peaks neid droone siin ründama, et nad ei pääseks mujale hulkuma? Samas on teada, et see kõik sõltub sellest, kui ohtlikud need droonid on sel hetkel, kui nad avastatakse, ja kui tekib võimalus nende tulistamiseks. Kas see võiks kuidagimoodi mõjutada meie õhuturbe missiooni tegemisi?
Praegu me ei näe, et me peaksime midagi ümber vaatama. Peame otsustama, kas drooni hävitamine on ohtlikum, kui lasta tal lennata kuskile maale ja hävitada ta seal, kus on võimalik lennata. Aga kindlasti ei lähe meie Venemaa õhuruumi neid droone hävitama.
Kus võisid sel ajal olla Eesti mereväelaevad, kes ju ka patrullivad? Nad olid alaliselt juba selle ankruala läheduses. Olen kuulnud, et ka seal olnud patrull-laevast Kindral Kurvits lendasid droonid üle. Mul tekkis küsimus, kas nendel on ka mingi relvastus droonide tõrjumiseks, kui see kukub nende peale. Kas merevägi on ette kandnud, et nad midagi nägid või nende seire midagi tuvastas?
Seda pilti me räägimegi oma seirevahendite tulemusel. Seda, et mõnest meie mereväelaevast midagi oleks üle lennanud, mina küll kuulnud ei ole ja ma arvan, et see ei vasta ka tõele.
Toimetaja: Johanna Alvin









