Jahimehed pole rahul jõustunud jahieeskirja muudatustega ({{commentsTotal}})

Eesti jahimehed ei ole rahul sel nädalal jõustunud jahieeskirja kõigi muudatustega. Kõige rohkem pahandab neid haneliste jahihooaja edasilükkamine kümne päeva võrra, kuid keskkonnaministeeriumi kinnitusel aitavad muudatused kaitsta Eestis pesitsevaid hanelisi ja vältida siit läbi rändavate lindude tekitatavaid põllukahjustusi.
FAIL

Jahimeeste hinnangul pole hea tavaga kooskõlas, et olulised muudatused hakkavad kehtima keset jahihooaega. Ennekõike peetakse silmas teatud veelindude küttimishooaja alguse nihutamist 10. septembrilt 20. septembrile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seda eelkõige selle tõttu, et kohalikku hanede populatsiooni kaitsta ja keskenduda rohkem meilt läbirändavate haneliste küttimisele. See omakorda võimaldab kaitsta kohalikku, Eestis pesitsevat lindu ja reguleerida läbilendavate lindude arvukust, mis on tõusuteel," selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Jahimeeste selts ütleb keskonnaministeeriumile saadetud vastulauses, et sellise otsuse sotsiaalset mõju jahimeestele ehk ära jäävat jahiturismi ega mõju lindude arvukusele pole piisavalt analüüsitud. Seltsi nõunik Kaarel Roht toob näiteks, et alates 1960. aastatest on korduvalt kõikunud hanejahi hooaja algus, kuid efekti sel pole olnud. Seega sõltub nende lindude kaitse rahvusvahelistest jõupingutustest, mille tulemusel tuleks lühendadada jahihooaega talvituskohtades ja keelustada kevadjaht teel pesitsuspaikadesse.

Selts leiab, et riik käitub veelindude jahti reguleerides liialt liberaalselt ja võiks määrata kindlaks küttimislimiidi ja veekogude äärsed küttimiskohad.

"Kui seni saadi teda küttida kahjustuskohtades, siis ka kahjustuskoha mõiste on lahtine ja veniv. Linnudirektiivi kohaselt peaks riik otsustama kahjustuskoha ja küttimiskvoodi üle ja otsustama ka viisi üle, mis ei kahjusta asurkonna edasist käekäiku. Praegu on jahiseaduse järgi see kõik maaomainiku pärusmaa, mida linnudirektiivi järgides ei tohiks olla," ütles Roht.

Lisaks keelavad jahieeskirja muudatused jahi neljale linnuliigile, kelleks on aul, hahk, ronk ja hallhaigur.

"Seda seetõttu, et nende liikide arvukus ei ole Eestis heas seisus või tulenevalt rahvusvahelistest lepetest, mille osalised me oleme, on olnud tarvilik neile jaht keelata," selgitas Lamp.

Kuigi need liigid jahimeeste seas hinnatud pole, prognoosib Roht, et hallhaigru ja ronga küttimise keeld võib probleeme tekitada kala- ja lambakasvatajatele.

Keskkonnaministeerium tuletab kõigile jahimeestele meelde pliihaavlite kasutamise keeldu ja vajadust harida põhjalikult siia tulevaid jahituriste.

Toimetaja: Merili Nael



PIKK INTERVJUU
Mart Helme

Mart Helme: EKRE on valmis valitsusse minema

Alljärgnev ei ole nõrganärvilistele. Populaarsuselt kolmanda parlamendierakonna, EKRE esimees Mart Helme annab tihedate valangutega sõnatuld ja tundub, et tema padrunilint ei saa kunagi tühjaks. Ajakirjanik Toomas Sildam küsib, kuulab ja üritab aegajalt vaielda.

"Foorum".

Krista Aru "Foorumis": Reinsalu vabandus on pealesunnitud

Vabaerakonna liige Krista Aru ütles ETV saates "Foorum", et justiitsminister Urmas Reinsalu ei suuda tunnistada, et ta on eksinud. Aru hinnangul oli Reinsalu vabandus oma sõnakasutuse pärast pealesunnitud. Teisipäevane "Foorum" küsis, kas õhus on valitsuskriis?

uudised
Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: