Õigusteadlased: samasooliste abielude kehtivust tuleb hinnata juhtumipõhiselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

kooselu
kooselu Autor/allikas: pixabay

Välismaal sõlmitud samasooliste paaride abielu kehtivuse üle Eestis peetud kohtulahingud näitavad õigusteadlaste hinnangul seda, et tegemist on tõeliste üksikjuhtumitega. Vastav seadusandlus kehtib juba aastaid, aga vaidlusteni on jõutud alles praegu – seega võiks ühiskond vaid üksikuid inimesi puudutavasse küsimusse rahulikult suhtuda.

Tartu ülikooli haldusõiguse lektor Ene Andreseni sõnul tuleb igale juhtumile läheneda individuaalselt. “Kui inimene elas abielu sõlmimise ajal välisriigis, kus samasoolised isikud saavad sõlmida abielu, siis tuleb anda hinnang, kas abielu kehtivaks lugemine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega,” ütleb Andresen. Sel nädalal avalikkuse ette jõudnud kohtuasjades Rootsis ja USA-s sõlmitud samasooliste abielude kohta kohtud sellist vastuolu ei näinud.

Üks määrav tegur abielu kehtivuse hindamisel on seejuures ka inimese elukoht abielu sõlmimise ajal: mõlemad abikaasad peavad elama riigis, kus selline abielu on seaduspärane. Seega ei saa abielu sõlmida näiteks nii, et üks samast soost partneritest elab välisriigis ja teine Eestis.

“Samuti ei tohiks kohtulahendeid käsitleda kui võimalust Eesti kohtusüsteemiga trikitada,” ütleb Tartu ülikooli tsiviilõiguse lektor Maarja Torga. Tema sõnul ei piisa nii-öelda turismireisist, vaid inimene peab sel juhul tõepoolest välisriigis pikemaajaliselt elama ja töötama.

– Regulatsioon puudutab väga väikest osa ühiskonnast, mistõttu ei tasu näiteks samasooliste abielu vastastel nendest kohtulahenditest ärrituda.

Kui abielu loetakse kehtivaks, siis on samast soost abikaasadel Torga sõnul täpselt samasugused õigused ja kohustused nagu Eestis abiellunud erisoolisel paaril.

Selline seadusandlus kehtib alates 2002. aastast ja midagi uut siin õigusteadlaste sõnul ei ole. “Kuna esmakordselt kohaldati neid norme samasooliste abielu/kooselu suhtes alles nüüd, näitab see tegelikult seda, et praktikas ei ole tegemist aktuaalse probleemiga ning vastav regulatsioon puudutab väga väikest osa ühiskonnast, mistõttu ei tasu näiteks samasooliste abielu vastastel nendest kohtulahenditest ärrituda,” leiab Torga.

Sel nädalal jõudis avalikkuse ette uudis Ats Jooritsa ja Franklin Woodi Rootsis sõlmitud abielu kandmisest Eesti rahvastikuregistrisse pärast Tallinna ringkonnakohtu otsust, et abielu tuleb kehtivaks lugeda. Samuti langetas Tallinna halduskohus sel nädalal otsuse USA-s abiellunud Sarah ja Kristiina Raua kohtuasjas politsei- ja piirivalveameti vastu, milles kohustatakse ametkonda üle vaatama oma seisukoht Eesti elamisloa taotluse küsimuses. Politsei- ja piirivalveamet oli eelnevalt eitavalt vastanud Sarah Raua elamisloa taotlusele, leides et naiste abielu Eestis ei kehti.

Samasooliste paaride abielu teema ja kooseluseadus tuleb lahus hoida

Eestis on seadusandja samasoolistele paaridele ette näinud võimaluse sõlmida kooseluleping, abiellumine võimalik ei ole. Kooseluseaduse rakendusaktid on aga siiani vastu võtmata ja praeguses riigikogu koosseisus nende vastuvõtmisele piisavat toetust ei ole.

Ene Andreseni sõnul peab aga vaatamata rakendusaktide puudumisele kooselupartneritele nende õigused tagama. “Kui seadusandja on andnud isikule subjektiivse õiguse, siis tuleb riigil ka tagada, et isikul on võimalik seda õigust teostada,” ütleb Andresen. Oma õigusi saab tema sõnul vajadusel kohtus kaitsta ja kui kohus leiab, et rakendussätete puudumine takistab õiguste teostamist, tuleb kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

Kooseluseadus tagab partneritele õiguse elada koos Eestis, välismaalaste seadus võimaldab aga anda tähtajalise elamisloa üksnes Eestis elava inimese abikaasale.

Üks õiguslik probleem, mida lahendati eespool mainitud halduskohtu otsuses, seondub Andreseni sõnul ka kooseluseadusega. Nimelt tagab kooseluseadus partneritele õiguse elada koos Eestis. Välismaalaste seadus võimaldab aga anda tähtajalise elamisloa üksnes Eestis elava inimese abikaasale, mitte kooseluleppe partnerile. Sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler ning tema ettepanek muuta välismaalaste seadust leidis eelmise aasta aprillis riigikogus toetust. Seadust muutma ei ole riigikogu aga asunud.

Kooseluseadus on Eestis kehtinud üle aasta. Selle aja jooksul on kooselulepingu sõlminud 43 paari, enamus neist samasoolised.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: