Eesti esitas rändekriisi lahendamiseks kompromissplaani ({{commentsTotal}})

{{1511953080000 | amCalendar}}
Foto: SIPA/Scanpix

Eesti esitles kolmapäeva hommikul Brüsselis valitsuste esindajatele ettepanekut, mis välistab kohustuslikud põgenikekvoodid järgmise rändekriisi lahendusena. Kompromiss pakub liikmeriikidele võimaluse rändekriisi puhkedes põgenike ümberpaigutamise asemel panustada piirivalvurite ja raha saatmisega kriisipiirkonda.

Tegemist on Eesti eesistumise ühe poliitiliselt tundlikuma teemaga, millele lõpplahendust enne suve ei paista, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie ettepanek põhineb sellel, mille Malta juba lauale pani, kus me otsime tasakaalu solidaarsuse ja vastutustunde vahel. Mida me praegu pakume on niisugune kompromiss, kus me oleme juhtinud tähelepanu, et põgenike vastuvõtmise asemel või kõrval on väga palju muid meetmeid, mida liikmesriigid saavad teha, ka vabatahtlikult - panustada piirivalvesse, ümberasustamisesse, kolmandate riikidega koostöösse, politseiohvitseridega abistada," selgitas Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Kaja Tael.

"Samuti oleme praegu arvamusel, et selleks, et mistahes põgenike ümberpaigutamine töötaks, peaks olema saatja ja vastuvõtjariigi nõusolek. See on lause, mis väga paljudele riikidele on väga oluline. Samas ka täna oli näha, et teisele leerile oli see väga lähedal vastuvõtmatule. Nii et vaatame, kuidas asjad arenevad," lisas ta.

Siseminister Andres Anvelt kinnitas, et Eesti ettepaneku kohaselt peaks olema põgenike vastuvõtmine vabatahtlik ja iga kord läbiräägitav.

"Kui ei ole ühes või teises riigis seda varjupaigataotlejate vastuvõtuvõimekust, siis antakse riigile abi, et seda välja arendada või on seda võimalik kompenseerida ka muul moel," lisas minister.

Eesti poolt esitatud kompromissplaanis üritatakse lepitada riike nagu Itaalia, kes kannavad üle Vahemere saabuvate migrantidega seotud kriisi põhiraskust, ja mitmeid Ida-Euroopa riike, kes on raevukalt vastu plaanile jagada põgenikke liikmesriikide vahel kohustuslike kvootide alusel, vahendas Reuters.

Varasemad kompromissettepanekud pole edukateks osutunud ning osade liikmesriikide valitsused jätkavad kurtmist, et reegel, mille kohaselt peab varjupaigataotleja avaldust menetlema liikmesriik, kuhu ta kõigepealt saabus, asetab piiririikide õlule proportsionaalselt liiga suure koorma. Selliste riikide hinnangul peaksid teised riigid aitama seda koormat jagada.

Mitmed Ida-Euroopa riigid, kellel pole kogemusi sisserändega Aafrikast, Lähis-Idast ja Aasiast, on olnud vastu Brüsseli plaanidele kehtestada piiririikide aitamiseks varjupaigataotlejate jaotamise kvoote.

Eesti poolt välja käidud plaani kohaselt kehtestaks Euroopa Komisjon iga riigi jaoks varjupaigataotlejate piirmäära ehk selle, kui palju riiki saabunud varjupaigataotlejaid peaks iga liikmesriik suutma ise vastu võtta. Piirmäärad arvutataks välja vastavalt riigi rahvaarvule ja majanduslikule olukorrale.

Samas oleks aga Brüsselil õigus kuulutada välja eelhoiatus, kui on näha, et saabujate arv võib mõnes riigis seda piirmäära ületada. Sellisel juhul palutakse teistel liikmesriikidel osutada mitmesugust abi, mis ei seisne üksnes selles, et osa hätta sattunud riiki saabunud varjupaigataotlejaid võetakse enda juurde, vaid abi saab osutada ka mitmel muul viisil - materiaalset abi andes, koolitatud personali saates või kas või rahalist abi eraldades. Selliseid võimalusi on varem pakkunud välja näiteks Poola ja Ungari, kes on olnud järjekindlalt vastu migrantide majutamisele oma territooriumil.

Kui kriis aga veelgi jätkub ning mõnda liikmesriiki on saabunud juba 150 protsenti või rohkem tema "õiglasest piirmäärast" - kusjuures arvestatakse ka nimetatud riigi varasemat ajalugu põgenike majutamisel - kutsutakse ellu formaalne protseduur, kus liikmesriigid hääletavad ja kui enamus on poolt rakendatakse solidaarsusmeetmeid.

Kõige rohkem vaidlusi põhjustanud osa solidaarsusmeetmetest - ehk varjupaigataotlejate viimine ühest liikmesriigist teise - leiaks aset alles siis, kui nimetatud kaks riiki vabatahtlikult selles kokkuleppele jõuavad.

EL-i riikide liidrid leppisid juba oktoobris kokku, et nad ei soovi korrata 2015. aasta rändekriisi ajal puhkenud vaidlemist, mis järgnes sellele, kui kohustuslikud põgenikekvoodid häälteenamusega vastu võeti ja paar-kolm liikmesriiki selle otsuse kohtusse kaebasid. Plaanide kohaselt loodavad liikmesriigid konsensusliku süsteemi asjus kokkuleppele jõuda järgmise aasta juuniks.

Eesti ametnike sõnul usuvad nad, et on suutnud oma ettepanekus pakkuda tasakaalu, kus ühest küljest kutsutakse liikmesriike üles solidaarsusele ja teisest küljest võetakse arvesse ka riike, kes väidavad, et nende ühiskonnad pole nõus immigratsiooniga, eriti moslemiriikidest pärit immigratsiooniga. Pakkudes erinevaid võimalusi solidaarsuse väljendamiseks, liigub plaan edasi ka mõnest varasemast ettepanekust, millega sisuliselt viidati võimalusele, et riigid võivad lihtsalt maksta, et saabujaid enda piiridest eemale hoida.

Üks kõrgem ametnik nimetas Eesti poolt välja käidud plaani ka "kõigi kompromisside emaks", kuid tunnistas, et ka see vaja rakendamiseks poliitilist tahet. Sellise tahte olemasolu selgub seega juba lähikuudel.

Tralla: ettepanekut sel aastal ilmselt ei arutata

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tühja tööd Eesti selle ettepanekuga kindlasti ei teinud, sest kompromisse Euroopa varjupaigasüsteemi reformimiseks on otsitud juba viimased poolteist aastat.

Tralla sõnul oodati Eestilt konkreetset kompromissettepanekut eelkõige varjupaigareformi kõige tundlikumas küsimuses ehk selles, kuidas solidaarsusmehhanismid reaalselt toimima peaksid, kas on mingi automaatne põgenike ümberjagamine ja kas see on vabatahtlik.

"See on olnud küsimus, mille puhul Eesti poole vaadati ja nüüd on Eesti, küll väga mitteformaalses õhkkonnas, suursaadikute hommikusöögilauas selle kirjaliku ettepaneku ka esitanud ja pealinnadele tutvumiseks saatnud," lisas ajakirjanik.

See, et ettepanek leiab kõrgemal poliitilisel tasandil veel mingisugust arutelu, on Tralla sõnul vähetõenäoline.

"Siseministritel on üks kohtumine veel plaanitud detsembris, seal seda teemat tõenäoliselt edasi ei arutata. Küll aga võib-olla antakse ülevaade varjupaigareformi teiste aspektide edasiminekutest," märkis ta.

"Kui vaatame ka seda, mida ülemkogul riigipead ja valitsusjuhid ütlesid, siis nad mõnes mõttes võtsid suure rutu selle teemaga kiireks edasiminekuks maha, sest öeldi, et tuleb leida konsensuslik kokkulepe järgmise aasta suveks," lisas Tralla.

"Kuna praegu akuutset rändekriisi pole ja liidrid ütlesid, et kokkuleppe suveks leidmine on täiesti okei, siis pigem minnakse sellega edasi juba järgmise eesistuja, Bulgaaria poolt ja üritatakse konsensust leida edaspidi, võib-olla Eesti kokkuleppe alusel, kes teab," rääkis Tralla.

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael, Johannes Tralla



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: