Eesti arenguabi kasv on peatunud

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eesti humanitaarabi. Autor/allikas: Marko Mumm / välisministeerium

Kui eelmise kümnendi esimeses pooles kasvas Eesti antav arenguabi kahekordseks, siis viimastel aastatel on see küll nominaalselt pisut suurenenud, kuid jäänud osakaalult rahvuslikku kogutulusse (GNI, eesti keeles RKT) pidama samal tasemel, kui oli neli aastat tagasi.

Aastal 2010 moodustas Eesti ametlik arenguabi 0,1 protsenti meie RKT-st ning kasvas sealt alates märgatavalt, jõudes 2016. aastaks 0,19 protsendini. Summana kasvas arenguabi 2010. aasta 14 miljonilt eurolt 39 miljonini 2016. aastal, selgub Euroopa Komisjoni statistikast. 2017. aastal langes see näitaja aga samade andmete kohaselt tagasi 0,16 protsendile ning 2019. aastal kukkus juba 0,13 protsendile.

Eesti antud ametliku arenguabi (ODA) osakaalu muutus rahvuslikust kogutulust (GNI). Autor/allikas: Euroopa Komisjon

 

Sama moodi on Eesti tagasilangust näha ka võrdluses teiste, alates 2004. aastast Euroopa Liitu astunud, riikidega. Kui 2016. aastal jäi Eesti oma 0,19 protsendiga RKT-st niinimetatud uute liikmesriikide seas maha ainult Maltast ja oli eespool isegi kahest "vanast" liikmesriigist - Kreekast ja Portugalist, siis 2019. aastaks olime langenud uute liikmesriikide seas viiendaks ning jäime tahapoole kõigist vanadest liikmesriikidest.

Eesti antud ametliku arenguabi (ODA) osakaalu muutus võrreldes teiste EL-i riikidega. Autor/allikas: Euroopa Komisjon

 

Kuna möödunud aastal jäi Eesti antud arenguabi summa (43,3 miljonit eurot) samaks, mis 2019. aastal, majandus tõmbus aga koroonakriisi tõttu kokku, kasvas abi osakaal uuesti 0,16 protsendile RKT-st. Arvestades aga seda, et kogu info kõigist Eesti eelmisel aastal tehtud maksetest ei ole veel laekunud, võib eeldada, et Eesti 2020. aasta panus tuleb isegi suurem kui praegu arvutatud 0,16 protsenti, ütles välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo juhi Kadi Metsandi ütles ERR-ile.

Siiski on ka see tase kaks korda madalam EL-i uute liikmesriikide 2030. aastaks võetud eesmärk jõuda selleks ajaks 0,33 protsendi tasemele. Niinimetatud vanad liikmesriigid on lubanud aga samaks ajaks jõuda arenguabi andmisel 0,7 protsendi tasemele RKT-st, 2019. aastaks olid selle juba saavutanud Luksemburg, Rootsi ja Taani.

Tänavu võib aga Eesti antav arenguabi osakaal RKT-st taas väheneda, kuna lisaeelarve vastuvõtmisega riigieelarve kogumaht suureneb ning prognooside kohaselt kasvab ka majandus, aga arengukoostööks lisaeelarvest täiendavat raha ei tule, märkis Metsandi.

Eesti eesmärk on samas ikkagi saavutada 2030. aastaks 0,33 protsendi tase, kinnitas Metsandi.

Koroonakriis muutis abi andmist

Metsandi sõnul ei ole koroonakriis arengukoostööle suunatud raha vähendanud, kuid on mõjutanud selle raha kasutamist ning ligi kaks miljonit eurot jäigi eelmisest aastast seetõttu rakendamata.

"Fookus suunati COVID-i tagajärgedega võitlemisele ja ennetamisele, muuhulgas kaasasime veelgi enam innovatiivseid erasektori lahendusi. Digilahendused aitavad projekte paremini ka distantsilt rakendada," rääkis Metsandi.

Tema sõnul hakkas Eesti eelmisel aastal arengukoostööd üha rohkem siduma ka äridiplomaatiaga. "Kui koostöö arenguabi valdkonnas tegutsevate vabaühendustega annab kohalike olude parema tundmise, siis ärisektori kaasamine lisab Eesti arengukoostööle innovatiivsust," ütles Metsandi.

"2020. aastal jäi pandeemia tõttu - kuna reisimine oli raskendatud ja mitmeid kahepoolseid projekte ei saanud ellu viia - kasutamata 1,9 miljonit eurot, mis kandus üle 2021. aasta eelarvesse. See läheb Valgevene, Moldova ja Aafrika suuna tugevdamisele," selgitas ta.

Aafrika saab suuremat tähelepanu

Ehkki Eesti arenguabi prioriteetsed riigid on Euroopa Liidu idapartnerlusmaad Valgevene, Moldova, Ukraina, Gruusia, Aserbaidžaan ja Armeenia ning lisaks ka Afganistan, siis üha suuremat tähelepanu on Eesti hakanud pöörama ka Aafrikale.

Tänavune kahepoolse arengukoostöö eelarve kasvabki 28 protsendi võrra just Valgevene, Moldova ja Aafrika suunal, ütles Metsandi. Arengukoostöö projektidest Aafrikas on väga tugevalt huvitatud Eesti IT-ettevõtted, mis näevad seal abi andmise kõrval ka võimalust oma ärihuvisid edendada. Sealsetes riikides on ka tohutu huvi Eesti e-riigi lahenduste vastu, märkis ta.

Kõige järsemalt on aga tänavu tõusnud Valgevene abistamiseks mõeldud summa: kui möödunud aastal oli see 250 000 eurot, siis alanud aastaks on kavandatud 600 000 eurot, selgub välisministeeriumi esitatud andmetest.

Eesti arengukoostööle eraldatud rahast edastatakse umbes kolmandik välisministeeriumi eelarve kaudu. Kuid lisaks teevad arengukoostööd ka muud ministeeriumid nagu rahandus-, keskkonna-, sotsiaal, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja nende allasutused eraldades raha erinevatele projektidele kui rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudele. Lisaks läheb arvestuslikult umbes kolmandik Eesti arengukoostöö eelarvest abivajavatele riikidele ka Euroopa Liidu eelarve kaudu.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: