"Sõjalised lahendused on nüüd täielikult paigas ja valmis teostamiseks, kui Põhja-Korea peaks tegutsema ebamõistlikult. Loodetavasti Kim Jong-un leiab teise tee!" säutsus Trump.

Military solutions are now fully in place,locked and loaded,should North Korea act unwisely. Hopefully Kim Jong Un will find another path!

— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) August 11, 2017

USA presidendi järjekordsed hüüatused Twitteris lisavad hoogu sõnasõjale Põhja-Korea relvaprogrammi üle, mida teised maailma riigid, eesotsas Põhja-Korea pealiitlase Hiinaga, on korduvalt kutsunud talitsema.

Trump hoiatas nädala algul Põhja-Koread, et riik seisab silmitsi "tule ja raevuga, mida maailm pole varem näinud", kui jätkab USA ähvardamist rakettide ja tuumarelvadega.

Põhja-Korea vastas ähvardusega tulistada rakette Vaiksel ookeanil asuva ja kahte USA sõjabaasi võõrustava USA territooriumi Guami suunas. Pyongyangi sõnul on plaani eesmärk "anda signaal määravalt olulisusest hoiatusest", sest ainult "absoluutsel jõul" on mõju USA liidrile, "kel puudub aru".

Trump hoiatas seepeale, et Põhja-Koreal on põhjust olla tagajärgede pärast "väga närvis", kui see peaks isegi mõtlema Ühendriikide territooriumi ründamisele.

Hiina manitses reedel USA-d ja Põhja-Koread sõnade ja tegudega "ette vaatama".

Peking on korduvalt ärgitanud jätkama aastate eest katkenud kuuepoolseid kõnelusi Põhja-Korea kriisi lahendamiseks, kuid üleskutsed on jäänud Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni retoorika varju.

Hiina manitseb USA-d ja Põhja-Koread "ettevaatlikkusele"

Hiina manitses reedel USA-d ja Põhja-Koread sõnade ja tegudega "ette vaatama", sest riikide sõnasõda Pyongyangi relvaprogrammi üle süvendas pingeid.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang vastas küsimustele Põhja-Korea ähvardusest võtta rakettidega sihikule USA territoorium Guam ja president Donald Trumpi sõjakate hoiatustest.

USA ja Põhja-Korea peaksid püüdma omavahelisi pingeid vähendada, ütles ta.

Riiklik päevaleht: Hiina peab jääma neutraalseks, kui Põhja-Korea ründab USAd esimesena

Peking peaks eirama Hiina ja Põhja-Korea kaitsepakti ning "jääma neutraalseks", kui Põhja-Korea ründab USA-d esimesena, kirjutas riiklik päevaleht Global Times reedel toimetajaveerul.

Washington ja Pyongyang mängivad "hulljulget mängu", mis võib viia "valearvestuse ja strateegilise sõjani", kirjutas Global Times.

"Peking ei suuda veenda Washingtoni ega Pyongyangi praegu taganema," kirjutas rahvuslusel põhinevaid ideid edendav leht.

Peking "peab kõikidele pooltele selgeks tegema oma seisukoha ning panema nad mõistma, et kui nende tegevused ohustavad Hiina huve, siis vastab Hiina kindlakäeliselt".

USA president Donald Trump hoiatas sel nädalal Põhja-Koread, et riik seisab silmitsi "tule ja raevuga, mida maailm pole varem näinud", kui jätkab USA ähvardamist oma rakettide ja tuumarelvadega.

Põhja-Korea vastas ähvardusega tulistada rakette Vaiksel ookeanil asuva USA territooriumi Guami lähedale. Guamil asub kaks USA sõjabaasi.

USA hinnangul pole Hiina teinud piisavalt oma liitlase Põhja-Korea taltsutamiseks. Hiina on seisukohal, et olukorda saab lahendada vaid Washingtoni ja Põhja-Korea dialoog.

Hiina sõdis 1950.-1953. aastani toimunud Korea sõjas Põhja-Korea poolel ning riigid sõlmisid 1961. aastal vastastikkuse kaitse pakti.

Global Times kirjutas nüüd, et kui Põhja-Korea ründab USA-d esimesena, siis peaks Hiina pakti eirama.

"Hiina peaks samuti tegema selgeks, et kui Põhja-Korea tulistab esimesena USA pinnast ohustavaid rakette ja USA annab vastulöögi, siis jääb Hiina neutraalseks," öeldi toimetajaveerul.

"Kui USA ja Lõuna-Korea ründavad ning üritavad kukutada Põhja-Korea režiimi ja muuta Korea poolsaare poliitilist mustrit, siis Hiina takistab neid," lisas leht.

Mattise sõnul oleks sõda Põhja-Koreaga katastroof

USA kaitseminister Jim Mattis hoiatas neljapäeval, et sõda Põhja-Koreaga oleks katastroof ning et diplomaatilised jõupingutused annavad tulemusi.

Californias toimunud üritusel kõneldes ütles ta, et tema missioon ja vastutus on sõjalised variandid valmis hoida, kui neid vaja peaks olema, aga rõhutas, et USA on keskendunud praegu diplomaatiale.

"Ameerika jõupingutusi juhib diplomaatia, neid veab diplomaatia, need saavutavad diplomaatilisi tulemusi ning ma soovin, et see praegu nii ka jääks," lausus Mattis.

"Sõja tragöödia on hästi teada, see ei vaja muud iseloomustust peale tõsiasja, et see oleks katastroofiline," lisas ta.

USA president Donald Trump hoiatas sel nädalal Põhja-Koread USA ähvardamise eest.

Mattis mainitud diplomaatiliste tulemuste üksikasju ei täpsustanud, kuid ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas sel nädalavahetusel uued sanktsioonid Pyongyangi vastu.

ÜRO resolutsioon keelab riikidel anda täiendavalt töölubasid põhjakorealastele, mis on seni olnud veel üks sissetulekuallikas Kim Jong-uni režiimile. Samuti keelatakse uute ühisettevõtete loomine Põhja-Korea kompaniidega ja uute investeeringute tegemine olemasolevatesse ühisettevõtetesse.

ÜRO julgeolekunõukogu on kehtestanud Põhja-Korea vastu kuus sanktsioonidepaketti , kuid need ei ole suutnud takistada Põhja-Koreal arendamast oma ballistiliste rakettide ja tuumarelvade võimekusi.

Meetmed kiideti heaks ühehäälselt, sealjuures toetas neid nii Venemaa kui Hiina, kes on Põhja-Korea suurimaks liitlaseks.

Mattis manitses kolmapäeval Põhja-Koread loobuma tuumarelvade hankimisest ja peatama tegevuste kaalumise, mis viiksid "tema rahva hävinguni".

Mattis lisas, et USA on ka edaspidi Põhja-Koreast jõult üle ning Pyongyang kaotaks mis tahes võidurelvastumise või konflikti, mille ta otsustab algatada.

Lavrov hoiatab USA ja Põhja-Korea vaheliste pingete eskaleerumise eest

Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas reedel, et USA ja Põhja-Korea vaheliste pingete eskaleerumise oht on muutnud kahe riigi sõnasõja tõttu väga tõsiseks.

"Ma usun, et oht on suur, eriti seda retoorikat arvestades, kui kõlavad otsesed ähvardused jõudu kasutada," ütles Lavrov. "Me loodame siiski, arvestame sellega, et võidab terve mõistus."

Ta tõi näiteks kadunud Iraagi riigijuhi Saddam Husseini, kes allkirjastas ÜRO-ga lepingu, mille alusel rahvusvahelised asjatundjad uurisid läbi kogu Iraagi: "Pöörasid kõik pahupidi, hävitasid kõik tuumaprogrammi jäänused".

"Pärast ei leitud enam midagi. Ja sellegipoolest ta ikkagi kukutati, sest diktaatorina, nagu teda siis nimetati, tekitas USA ja Suurbritannia ametivendades vastumeelsust. Selle nimel, et rahuldada oma vihkamist, purustasid nad riigi," ütles Lavrov.

Ta meenutas ka Liibüa olukorda, kus samuti oli tuumaprogramm, millest liibüalased ise loobusid. "Mis Muammar Gaddafist sai, on üldteada," nentis välisminister.

"Seepärast, kui me suhtleme mõne riigiga sh kõnealuses piirkonnas, räägitakse meile: "Näe, iraaklased ja liibüalased loobusid tuumarelvast, ja mis neist sai?" rääkis Lavrov.

"Küsimusel on muidugi õigus olla, kuid meie loomulikult pooldame seda, et tuumarelva olemasolu ei oleks tingimuseks, et sinust tänapäeva maailmas lugu peetaks. See on väär," lisas ta.

Moskva ei tunnusta Põhja-Koread tuumariigina

Venemaa ei tunnusta Põhja-Koread tuumariigina, ütles Lavrov.

"Põhja-Korea räägib praegu, et tal on seaduslik alus tuumarelva loomiseks, on sellega isegi hakkama saanud. Te teate meie seisukohta - me ei saa Põhja-Koread tuumariigina sallida," selgitas Vene välisminister.

Põhja-Korea allkirjastas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu, kuid võttis siis allkirja tagasi, meenutas Lavrov.