Väide 1: Paljud ühiskondlikud probleemid ei ole tehnoloogia abil lahendatavad

Starship Technologies’i vaneminseneri Kristjan Korjuse meelest ei ole asju, kuhu tehnoloogia ei jõua. „Aja jooksul on järjest enam probleeme lahendatud – vanainimese jaoks on abi ka näiteks see, et talle saab helistada – seda tänu tehnoloogiale,“ tõi Korjus näite.

See-eest Telia tehnoloogiadirektor Kirke Saar märkis, et tehnoloogia üksi ei tee midagi ära, selleks on vaja (ka) inimest. „Hooldaja on füüsiline inimene, aga oluliselt lihtsam on seda hooldajat vahendada, kui selleks on hea tehnoloogiline lahendus. Ma arvan, et see väide on kahe otsaga. Kui sa ütled, kas on asju, mida tehnoloogia ei lahenda, siis tõesti, tehnoloogia üksi ei lahenda kunagi midagi. Selle taga on inimene.“

Hooandja ja Fundwise’i üks asutajatest Henri Laupmaa sekundeeris Saare mõttele, et tehnoloogia võib midagi vahendada, aga „Liiga palju oodatakse, et automaatselt asju lahendatakse.“ Korjus pakkus aruteluploki lõpuks väitele optimistlik-realistiku vastuse. „Kui sa võtad ühe probleemi ette, siis seda saab tehnoloogiaga lahendada, aga kõiki ei saa.“

Väide 2: Tehnoloogia areng toob kaasa suurema ebavõrdsuse

Korjus seda väidet tõeseks ei pea. „Mida rohkem on riigis automatiseeritust ja roboteid, seda rikkamad nad on, ja vähem on ebavõrdsust rikastes riikides. Kõik riigid peale USA on sellel kaardil. Muster tundub olevat selline, et rikkam riik on võrdsem riik,“ märkis Korjus uuringutele viidates.

Saar usub, et iga arenguetapi alguses on ebavõrdsus suurem ja see on riigi reorganiseerimise ning muudatuste üks osa. „Riikides, mis olid seoses industrialiseerimisega ees, tekkisid ka suurem ebavõrdsus, aga pika perspektiivi tulemuse mõttes on need pigem soodustavad. Ebavõrdsus on lühiajaline ja lõpptulemusena peaks riigi rikkus ning heaolu kasvama.“

Laupmaa märkis see-eest, et küsimus on monopoliseerimises. „Küsimus ei ole tehnoloogias, vaid selles, kuidas me seda monopoliseerimine.“ Tema sõnul monopoliseeritus kasvab ja see on kindlasti oht, aga see ei ole tehnoloogiline. „See on majanduskorralduslik ja regulatiivne oht – kas me suudame seda rikkust, mida me teeme, jagada ka teistega, et kogu power ja know-how ei koguneks väikse rühma inimeste kätte.“

Väide 3: Google, Tesla, Skype jt tehnoloogiaettevõtted muudavad täna läbi oma põhitegevuse maailma enam kui ükski vabaühendus seda kunagi suudaks

Laupmaa sõnul on see väide tõsi ainult siis, kui sellised eesmärgid on osa ettevõtte põhitegevusest. „Iga vabaühendus või tehnoloogiaettevõte võib maailma paremaks teha, kui see tal on eesmärkide seas.“

Korjus märkis, et peab seda väidet täiesti õigeks, aga selleks peab erasektor ära tegema midagi, mille eest inimene on nõus ise oma raha – oma raskesti teenitud raha ära andma. „See ettevõte peab tegema midagi, mida see inimene vajab, midagi, mis teeb maailma paremaks. Näiteks, mida odavamalt me suudame toota toitu, seda suurem on tõenäosus, et inimene ostab seda.“ Samas tõi ta välja Vikipeedia, mis lahendas tehnoloogiaettevõtetest paremini ära selle, kuidas tuua tasuta kättesaadav informatsioon inimesteni.

Saar sekundeeris Korjuse mõttele, märkides, et ettevõte saab ainult siis olla edukas, kui ta lahendab mingi probleemi ja toob lisaväärtust. „Lisaväärtuse loomiseks pead sa leidma uue niši ja see nišš on mingi probleemi lahendamine.“ Aga kumb on selles efektiivsem? „Äriettevõte suudab probleemi lahendada paremini, sest tal on põhjendatud investeering ja ta järgib oma kasumlikkust. Siiski, ilma selge ärieesmärgita tehtud asjad ei vii väga tulemuseni.“ Seetõttu vajavadki teatud probleemide lahendamiseks äriettevõtted kolmanda sektori abi.