Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrid arutasid ühislõunal EL-i alalist struktureeritud kaitsekoostööd (PESCO). Muuhulgas arutasid nad tingimusi, millele peavad vastama koostööga liituda soovivad riigid. Tingimuste lõplik nimekiri peaks kohtumist juhtinud EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini kinnitusel valmima lähinädalatel ning PESCO ise peaks tegevust alustama detsembrikuust.

Ministrid arutasid ka Euroopa Komisjoni algatust asuda toetama Euroopa kaitsetööstust ja kaitsetööstusettevõtete piiriülest koostööd, mille eesmärgiks on uuenduslik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Euroopa kaitsetööstus. Eesti juhib praegu töögruppi, mis tegeleb fondi põhikirja koostamisega ning Mogherini sõnul on ka selles osas liikmesriikide seas lai konsensus.

"Täpselt aasta aega tagasi tegin Slovakkia eesistumise ajal Bratislavas ministritele ettepaneku alustada Euroopa Liidu kaitsekoostöö süvendamist ja tugevdamist," meenutas Mogherini. "Tol ajal oli skeptitsism norm: paljud vaatlejad ja paljud [ministrid] ka laua ümber väljendasid võib-olla tunnustust, aga mõningast skeptitsismi, kas see oleks üldse võimalik ja võib-olla võtab aastakümneid aega."

Aasta hiljem on olukord teine: "Ma näen liikmesriikide seas väga suurt, kui mitte üksmeelset valmisolekut liituda," sõnas Mogherini. Praegu on kõrge esindaja sõnul liikmesriigid esitanud juba 30 projekti, mida võiks kaitsekoostöö raames arendada.

Eesti kaitsekulud koostööga ei kasva

Alaliselt struktureeritud kaitsekoostöö toimib riikide initsiatiivil ning liitumine on seega vabatahtlik ega nõua kõikide EL-i liikmesriikide üksmeelt. Kaitseminister Jüri Luik tõi välja, et võimalik on ka näiteks väiksemate gruppide koostöö sõjalistes operatsioonides, kui nende võimekus selleks on teistest PESCO riikidest suurem.

Vabatahtlikkus kehtib ka koostöö teistes aspektides, muuhulgas kaitsekulutuste suuruses. Mogherini sõnul pole koostöö mõte lisaressursside panustamises, vaid koostöö tegemisest tekkivas efektiivsuses ja kokkuhoius. "Otsus, kui palju iga liikmesriik kaitsekoostööle kulutab, on küsimus, mis jääb liikmesriikide parlamentide ja valitsuste otsustada," kinnitas kõrge esindaja. "Me pakume ühtset platvormi investeeringute ja projektidega liitumiseks, et saada sel moel üle killustatusest, mis iseloomustab praegu eriti EL-i kaitsetööstust. Sel moel toetatakse Euroopa Liidu kaitsetööstuse sektorit, et see saaks mängida suuremat rolli globaalselt ning ma arvan, et Euroopa Liit oleks sel juhul tõesti globaalselt usaldusväärne turvalisuse tagaja."

Kaitseminister kinnitas, et Eestil pole plaanis kaitsekulutusi suurendada, kuivõrd need on juba niigi suured. Samas avaldas ta lootust, et alalise kaitsekoostööga liitumise tingimuseks või vähemalt põhimõtteks saab, et kõik osalised investeerivad kaitsekuludeks vähemalt kaks protsenti riigi SKP-st. Luige sõnul kasvab ühiste investeeringute ja projektidega efektiivsus, kuid et kaitses kvalitatiivselt uuele tasemele tõusta, tuleb ka investeeringuid teatud määral tõsta.

Esimene Euroopa Liidu strateegiline küberõppus

Kaitseministrid mängisid oma kohtumisel läbi ka strateegilise küberõppuse EU CYBRID 2017, mille käigus tutvustati ministritele kujuteldavat stsenaariumi. Stsenaariumi järgi tabas Euroopa Liidu sõjalisi struktuure küberrünnak, millega seoses pidid ministrid võtma vastu poliitilisi otsuseid. "See ei olnud õppus, kus oleks õpetatud ministreid programmeerima, vaid pigem pidid nad pakkuma poliitilisi lahendusi keerulistele küsimustele, mis sellistes oludes paratamatult kerkivad," selgitas Luik.

"Kas see, kui kedagi rünnatakse, on küberintsident, küberrünnak, relvastatud rünnak? Millist Euroopa Liidu vahendit selles olukorras tuleks kasutada? Millist kommunikatsioonistrateegiat tuleks kasutada – kogu informatsiooni avaldamist või rohkem tundlikkust ja saladuslikkust?" loetles kaitseminister küsimusi, mille üle ministrid mõtisklesid.

Kaitseministeeriumi küberpoliitika osakonna juhataja asetäitja Tanel Sepp rõõmustas, et õppusel tekkis ministrite vahel kohe elav arutelu, mis näitas, et teema läks neile korda. "Meil olid stsenaariumis valmistatud ministritele ette erinevad küsimused ja andsime neile ette võimaluse iga küsimuse puhul oma delegatsiooniga arutada," rääkis Sepp. "Juba esimesest küsimusest alates läks arutelu käima, mis näitas, et ministrid olid väga kaasatud ja nad tundsid huvi selle vastu. Ehk siis tegime õiget asja õigel ajal ja õigesti."

Vajadus ühtsema tõlgenduse järgi

Õppusega sooviti näidata, et küberrünnakud võivad puudutada väga erinevaid valdkondi ning probleemid ei jää üksnes internetti, vaid puudutavad otseselt n-ö reaalmaailma. Sepa hinnangul see ka õnnestus: "Küberit on peetud väga tihti tehnoküsimuseks ja just see arusaam, et küberist tulenevad mõjud viivad strateegiliselt poliitiliste otsusteni, see on see, mida me tahtsime näidata, ja see on see, mis meil vist õnnestus. Kui see oleks jäänud liiga tehniliseks küsimuseks, siis nad poleks kaasa mänginud, aga see et nad tõesti osalesid – see on kõige olulisem."

Sepa kinnitusel olid ministrite vastused teatud küsimuste puhul väga ühtsed, kuid samas tõid osades vastustes ilmnenud eriarvamused välja probleemkohad, mida hakatakse edasi analüüsima ja mille osas tuleb rohkem tööd teha. Kui stsenaarium arenes, siis küsiti ministritelt muuhulgas, milliseks nad senist olukorra kulgu hindavad, ning selles osas läksid arvamused lahku. "Kui meil ei ole toimuvast ühtset arusaama või ühtset hinnangut, siis on ka keeruline mõelda reaktsioonidele või otsustele, mida tuleb vastu võtta," sõnas Sepp.

Järgmiseks tuleb ära oodata Euroopa Liidu uus küberjulgeoleku strateegia, mis paneb paika edasised tegevused selles valdkonnas - uut strateegiat peaks 13. septembri "Olukorrast Euroopa Liidus" kõnes puudutama Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Sepa sõnul tuleb Euroopa Liidu edasises küberjulgeoleku koostöös mõelda ka sellele, kuidas tagada küberkaitse ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas ehk missioonidel. "Sellega on algust tehtud, aga minu isikliku arvamuse järgi pole seda tehtud piisavalt ja tänane õppus näitas ka seda aspekti," sõnas ta.