Komisjon uuendas ajale jalgu jäänud ELi küberjulgeoleku kava ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1505819580000 | amCalendar}}
Foto: PA Wire/Scanpix

Viimase nelja aasta jooksul on küberkuritegude majanduslik mõju Euroopa Liidus viiekordistunud, kuna liidu julgeolekustrateegia on ajale jalgu jäänud. Teisipäeval tutvustas Euroopa Komisjon uue küberjulgeolekustrateegia eelnõu, millega soovitakse luua Euroopa Küberturbeamet, toetada teadustegevust ning õiguskaitsemeetmeid.

Eelmisel aastal toimus Euroopa Liidus iga päev üle 4000 lunavararünnaku ja 80 protsenti Euroopa ettevõetest puutus kokku vähemalt ühe küberjulgeoleku intsidendiga. Viimase nelja aastaga on küberkuritegude majanduslik mõju viiekordistunud.

Nelja aasta tagusest ajast pärineb ka EL-i praegune küberjulgeoleku strateegia, mistõttu otsustasid Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja praegust kava muutunud olude järgi kohandada. Muuhulgas tegid nad ettepaneku luua uus Euroopa Küberturbeamet, mis aitaks liikmesriikidel küberrünnetega toime tulla, ning käivitada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava, mille eesmärk on tagada digiruumis pakutud toodete ja teenuste turvalisus.

"Ükski riik ei suuda küberturvalisusprobleemidega üksi toime tulla. Meie algatuste eesmärk on tugevdada koostööd, et EL-i liikmesriikidel oleks võimalik oma jõud ühendada," selgitas digitaalse ühtse turu eest vastutav Komisjoni asepresident Andrus Ansip. "Samuti paneme ette uued meetmed innovatsiooni tehtavate investeeringute suurendamiseks ja küberhügieeni edendamiseks."

"Selleks et toetada oma ühist küberturvalisust, peame üheskoos parandama oma vastupidavusvõimet, edendama tehnoloogilisi uuendusi, tugevdama heidutust, suurendama jälgitavust ja vastutust ning rakendama rahvusvahelist koostööd," lisas julgeolekuliidu volinik Julian King. Voliniku pikemaid selgitusi saab lugeda tema intervjuust ERR-ile.

Alates 2015. aastast on lunavarünnakute arv suurenenud 300 protsenti, kusjuures küberkuritegevuse majanduslik mõju on kasvanud vahemikus 2013–2017 viis korda ja võib 2019. aastaks kasvada veel neli korda. 87 protsenti eurooplastest peab küberkuritegevust oluliseks väljakutseks ELi sisejulgeolekule.

Toimetaja: Anette Parksepp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: