NATO kindral: Eesti küberväejuhatus oleks kasulik nii NATO-le kui ka EL-ile ({{commentsTotal}})

Eesti küberkaitsekoostöö võiks olla kasulik NATO ja Euroopa Liidu ühisprojektina, ütles Tallinnas viibinud NATO sõjalise komitee esimees kindral Petr Pavel. Kaitseväe juhataja, kindral Riho Terrase sõnul on Eesti murekoht see, et ei jätku piisavalt küberkaitse- või IT-spetsialiste.

Küberväejuhatus peab olema valmis ja toimima järgmise aasta augustist. NATO küberkaitse oivakeskuses Tallinnas osaleb ka praegu riike, mis ei kuulu NATO-sse, seega võiks see olla näide Euroopa Liidu ja NATO koostööst kaitse vallas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eestil on küberkaitse traditsioon. Nüüd kavatsete luua küberväejuhatust, mis võiks pakkuda tervet paletti võimekusi alates kaitsest kuni aktiivmeetmeteni. Sellest on kasu nii Euroopa Liidule kui ka NATO-le," ütles kindral Pavel.

Terras tõdes, et küberväejuhatuse mehitamisega on probleeme. Terras ütles, et IT-spetsialistide hulgast pole kerge leida neid, kes tahaks astuda tegevteenistusse.

Ta avaldas lootust, et juba toimuv ajateenijate kaasamine küberväejuhatusse parandab olukorda.

"Eestis ei ole piisavalt IT-haridusega inimesi ja kui on, siis neid värvatakse igale poole mujale. Seetõttu ka küberajateenistuse projekt, mida me juba paar aastat oleme vedanud, on kindlasti üks võimalus tekitada noortes huvi ka riigi ja sõjaväe vastu," selgitas Terras.

Kindral Pavel kohtus kolmapäeval Tallinnas kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase ja kaitseminister Jüri Luigega. Neljapäeval kohtub ta president Kersti Kaljulaidi ning riigikogu ja riigikaitse komisjoni esindajatega.

NATO sõjalise komitee esimees külastab visiidi käigus ka Tallinnas asuvat NATO küberkaitse kompetentsi keskust ning kaitseväe Tapa linnakut, et tutvuda 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupiga. Samuti annab kindral Pavel Tartus loengu Balti kaitsekolledži õppuritele.

Kindral Petr Pavel on NATO sõjalise komitee esimees 26. juunist 2015. Aastatel 2012-2015 teenis ta Tšehhi kaitseväe peastaabi ülemana.

NATO sõjaline komitee koosneb liikmesriikide kaitsevägede juhatajatest. Komitee annab Põhja-Atlandi nõukogule otsustamiseks vajalikku sõjalist nõu ning viib nõukogu otsused sõjalisel tasandil ellu.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: