PESCOga otsustasid liituda pea kõik ELi liikmesriigid, välja arvatud Suurbritannia, Taani ja Malta.

Kaitseminister Jüri Luik tõi tihedama kaitsekoostöö olulisemate eesmärkidena välja reaalsete kaitsekulutuste tõstmise ja võtmeprojektid, mis hakkavadki Euroopa kaitsesüsteemi praktiliselt üles ehitama.

Konkreetse näitena tõstis minister esile sõjalise mobiilsuse projekti, mis on kirjas ka PESCO põhikirjas ja milles ei osale 25st riigist vaid Iirimaa. "Kui näiteks briti väed hakkavad liikuma Euroopas Eesti poole, siis nad ületavad väga paljusid riigipiire ja neid takistavad kõikvõimalikud load, tollipiirid, infrastruktuur pole piisavalt tasemel jne — selle kõigega hakkab sõjalise mobiilsuse projekt tegelema," selgitas Luik.

Sõjalise mobiilsuse tarvis luuakse eraldi töögrupid, kes hakkavad tegelema diplomaatiliste lubadega. "Mõnes riigis võtab lubade saamine relvajõudude läbisõiduks viis päeva või isegi rohkem — see aeg on kaugelt liiga pikk. Tegeletakse puht tolliprotseduuridega, aga tegeletakse ka infrastruktuuriga," loetles minister.

Eesti soovib tema sõnul PESCOs võtta osa eelkõige projektidest, mida saab ära kasutada meie riigikaitse jaoks, Euroopa Liidu ühise kaitsekoostöö jaoks ja NATO eduks. Selline projekt on tema sõnul ka sõjalise mobiilsuse projekt.

Kaitsepoliitika asekantsler Kristjan Prikk selgitas, et PESCOga liitunud riigid on võtnud endale kohustuse suurendada igal aastal riigikaitsele tehtavaid kulutusi nominaalnumbrites, s.t. neil pole ette antud konkreetset kaitsekulutuste protsenti riigieelarvest, nagu NATOs. "NATO riikide jaoks ei muuda see kuidagi tühiseks kahe protsendi kokkulepet, mis NATOs on niikuinii kokku lepitud," rõhutas Prikk.

Järgmises eelarves 10 miljardit

Liikmesriigid algatasid lisaks PESCOle ka Euroopa Kaitsefondi, mis annab ELile võimaluse finantseerida PESCO projekte ja kaitsekoostööd laiemalt läbi Euroopa Liidu ühise eelarve.

"Jällegi, see on täiesti unikaalne uuendus. Euroopa Liidul ei ole kunagi olnud instrumenti, mis võimaldaks ühisraha kasutada kaitseotstarbel — pigem vastupidi. Kui veel mõni aeg tagasi esitati Euroopa Liidule finantseerimiseks projekte, siis tuli sealt välja korjata kõik terminid, mis olid seotud kaitsega, vastasel juhul lükati see projekt automaatselt kõrvale," meenutas Luik.

See mõttemuutus on toimunud väga lühikese aja jooksul, sisuliselt aastaga. Nüüd soovib ühendus panustada ühisrahaga kahte valdkonda: teadus-arendustegevusse ja võimearendusse ehk relvade ehitamisse, sidesüsteemide arendamisse, kübervõimete arendamisse jne.

Esimesel kahel tegevusaastal investeerib Euroopa Liit ühise eelarve kaudu kaitsevaldkonda 500 miljonit eurot, edaspidi igal aastal umbes 1,5 miljardit eurot.

"Kui me paneme need summad — 500 miljonit ja 1,5 miljardit eurot — järgmisse Euroopa Liidu eelarveraamistikku, siis see on kuni 10 miljardit eurot, mis on peaaegu juba võrreldav Ameerika Ühendriikide rahadega, mida nad süstivad igal aastal kaitsealasesse innovatsiooni ja nende kaitsetööstuse arendusse," rääkis ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juht Kusti Salm.