Kaitseminister Jüri Luige sõnul sümboliseerib liikmesriikide algatatud alaline struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) uut ajastut Euroopa Liidu kaitsepoliitikas ja tugevdab Euroopa julgeolekut.

"Eesistujana oleme PESCO loomise protsessi toetanud ja tänu liikmesriikide konstruktiivsusele on edasi liigutud kiiresti. Soovime, et 2017 läheks kirja kui otsuste aasta," ütles Luik.

PESCO kohustab EL-i liikmesriike senisest rohkem ja süsteemsemalt koostööd tegema: suurendama kaitsekulutusi, tegema oma üksusi kättesaadavaks EL-i operatsioonideks, looma ühiseid sõjalisi võimeid ja tugevdama kaitsetööstust. Seejuures säilib liikmesriikidel suveräänne õigus juhtida oma riigikaitset.

Eestile on PESCO-ga liitumine kaitsepoliitiliselt oluline samm, mis võimaldab meil osaleda ELi kaitsekoostöö edasiarendamises.

Eesti ettepanekul lisati tahteavaldusse Euroopa sõjalise transpordi lihtsustamise kohustus. Üksuste ja varustuse ladus ja vähebürokraatlik liigutamine teenib nii EL-i kui NATO eesmärke.

Tahteavalduse allkirjastasid Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Küpros, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi. Teised liikmesriigid saavad soovi korral hiljem liituda.

Tahteavalduse allkirjastamisele järgneb ametlik hääletus PESCO käivitamiseks. See võib toimuda juba detsembris ehk Eesti EL-i nõukogu eesistumise ajal.