"Euroopa Liidu kaitsekoostöö üheks tulevikusuunaks võiks olla end seni väga hästi õigustanud Euroopa Liidu ümberjagamismehhanismide laiendamine kaitsevaldkonnale," ütles president Kaljulaid juuli keskel, pärast naasmist Pariisist, kus ta lisaks Prantsuse rahvuspüha tähistamisele osales ka arutelul Euroopa kaitsekoostöö tuleviku üle.

Presidendi sõnul on väga positiivne, et Euroopa Liit on võtmas aina suuremat vastutust oma kodanike julgeoleku ja kaitse korraldamisel, kuid samas tuleks seda teha viisil, mis ei dubleeriks NATO-t, vaid säilitaks senist tugevat Atlandiülest sidet.

Presidendi julgeolekunõunik Peeter Kuimet selgitas ERR-ile, et jutt käib piltlikult öeldes julgeoleku ühtlasemast jaotamisest Euroopas. "Nii näiteks kulutavad enamus Euroopa Liidu - ja ühtlasi NATO - idapoolsemaid piiririike juba täna kaks protsenti või ligi kaks protsenti oma sisemajanduste kogutoodangust riigikaitsele, kuid tulenevalt nende riikide keerulisest geopoliitilisest asukohast võrreldes näiteks Lääne-Euroopaga oleks neil kindlasti vajadus ja võimekus kulutada rohkem, et täita mitmeid olulisi võimelünki, milleks rahvuslikest vahenditest enam ei piisa. Seetõttu on president Kaljulaid muuhulgas pakkunud välja, et Euroopa Liidu kaitsekoostöö raames võiks likvideerida idapoolsemate riikide võimelünki läbi Euroopa Liidu ühisrahastuse ning seeläbi piltlikult öeldes tasandada erinevusi riikide kaitstuses ja julgeolekus," ütles Kuimet.

Ka Kuimet rõhutas, et Eesti jaoks on jätkuvalt oluline, et Euroopa Liidu arenev kaitsekoostöö oleks NATO-t täiendav ja toetav, mitte aga NATO-t tarbetult dubleeriv. "Seetõttu on president Kaljulaid erinevate kohtumiste ja arutelude käigus korduvalt väljendanud mõtet, et ka kaitsevaldkonnas võiks Euroopa Liit tulevikus rohkem ära kasutada seni Liidule enim kasu ja edu toonud põhimõtet, ehk siis jõukuse ja ressursside ümberjagamist selliselt, et tasanduksid erinevused vanemate ja jõukamate ning uuemate ja vähemjõukamate liikmesriikide vahel," lisas presidendi julgeolekunõunuk.

Kuimeti sõnul on Euroopa Liit viimastel aastatel hakanud aktiivsemalt mõtlema ja tegelema sellega, kuidas anda senisest suurem panus oma liikmesriikide kaitse ja julgeoleku tagamisse. "See on kahtlemata positiivne areng ning näiteks Eesti EL-i eesistumise perioodil käivitati niinimetatud PESCO projektid, misläbi suunatakse Liidu ühiseid vahendeid kõikidele liikmesriikidele vajalike kaitse-alaste projektide edendamisse," ütles ta.

Presidendi julgeolekunõunik viitas, et Euroopa riikide vahel jätkub laiem mõttevahetus, milliseks tulevikus võiks ja peaks kujunema Euroopa Liidu roll kaitses ja julgeolekus. "Näitena võib siin tuua Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni idee Euroopa strateegilisest autonoomiast või arutelud selle üle, kas ja kuidas täpsemalt sisustada Euroopa aluslepingu vastastikust kaitset käsitlevat artiklit 42.7," lisas ta.

"Täna on tegemist tulevikku suunatud visiooniga, mida president Kaljulaid on viimaste aastate jooksul tutvustanud erinevatel julgeolekut ja kaitset puudutavatel kohtumistel ning ka mitmetes selleteemalistes kõnedes ja sõnavõttudes. Idee ei puuduta otseselt praeguseid läbirääkimisi EL-i järgmise eelarveperioodi osas," märkis Kuimet.

Euroopa Liidu liikmesriigid on alustanud läbirääkimis ühenduse järgmise seitsmeaastase eelarveraamistiku üle, mis puudutaks aastaid 2021-2027.