Ka ametlikust statistikast tuleb välja see, et ka nn majandusmigrant, kellel õnnestub üle Vahemere Euroopasse jõuda, saab praegu 73-protsendilise tõenäosusega Euroopa Liitu jääda ka siis, kui talle antakse korraldus lahkuda, nentis ajaleht.

Vähem kui kolmandik neist, kellele on antud korraldus lahkuda, saadetakse võimuesindajate saatel riigist välja ning see innustab majandusmigrante liituma Euroopasse suunduvate põgenikega.

Viimased andmed näitavad, et kasvanud on saabujate arv nendest Aafrika ja Aasia riikidest, mille kodanikel on seni olnud väiksemad võimalused saada pagulasestaatus kui näiteks Süüria või Eritrea kodanikel. See on aga ekspertide hinnangul märk, et majandusmigrandid on julgemalt liikvele läinud.

"Euroopa Liidu valitsuste suutmatus väljasaatmisi ellu viia on suurem tõmbefaktor. Kui inimesed teavad, et neil on ebaseaduslike immigrantidena rohkem kui 70-protsendiline tõenäosus ikkagi riiki jääda - isegi siis, kui antakse korraldus lahkuda -, pole ka üldse imelik, et inimesed paatidesse ronivad," märkis üks allikaks olnud EL-i ametnik.

Ka endine kõrge Briti migratsiooniametnik David Wood kommenteeris, et reaalsuses jääb suurem osa saabujatest kohale sõltumata sellest, kuivõrd sisukad on olnud nende taotlused.

Aastatel 2015-2016 esitati Euroopa Liidus umbes 2,6 miljonit varjupaigataotlust, millest osutusid edukateks umbes 57 protsenti. See aga tähendas, et liikmesriikide valitsused olid silmitsi ülesandega saata välja rohkem kui miljon inimest.

Euroopa Komisjoni statistikas pööratakse ka tähelepanu näitajale, mis märgib ellu viidud tagasisaatmisi Euroopa Liitu mitte kuuluvatesse riikidesse. Hetkel on see 36,4 protsenti, kuid kui nende riikide hulgast arvata välja EL-i mitte kuuluvad Balkani riigid, siis kukub see näitaja lausa 27 protsendi juurde.

Samuti on märgata, et lisaks marsruutide muutumisele on ka saabuvate varjupaigataotlejate taust on muutumas. Eelmisel aastal oli suurimaks grupiks Süüriast pärit inimesed, kelle taotlustest rahuldati rohkem kui 98 protsenti. Käesoleva aasta esimesel poolel oli aga saabujate poolest esikohal Nigeeria 14 120 inimesega. Järgnesid Guinea, Elevandiluurannik ja Bangladesh ning Süüria oli alles viiendal kohal.

Märtsis liikmesriikide valitsustele saadetud kirjas teatas Euroopa komisjoni president Jean-Claude Juncker järgmist: "Ainult kolmandik neist, kes tuleks tagasi saata, saadetakse reaalselt tagasi. See ei ole jätkusuutlik."

Väidetavalt on Euroopa Komisjon kaalumas sanktsioone nende kolmandate riikide vastu, kes ei nõustu Euroopa Liidust eitava vastuse saanud migrante tagasi võtma. Üheks meetmeks oleks näiteks see, et selliste riikide kodanikele ei antaks põhimõtteliselt enam viisasid.