Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kätlin Konstabel: vähem joovad need, kes niigi vähe(m) joovad

Kätin Konstabel on psühholoog ja pereterapeut.
Kätin Konstabel on psühholoog ja pereterapeut. Autor/allikas: erakogu

Alkoholi liigatarbimisest tingitud tervisekahjude ja surmade arv pole siiani vähenenud ning vähem joovad eelkõige need, kes varemgi on olnud just mõõdukad tarbijad. Pole põhjust väga hõisata, kui kõik uhked kampaaniad ja meetmed mõjutavad vaid neid, kel tegelikult suuri probleeme polegi, kirjutab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Alkoholi aktsiiside üle arutamise oluline – ehkki mitte meeldiv – tulemus on see, et alkoholi olulisus ja alkoholitarbimise normaalsus eestlaste jaoks on uuesti esile tõusnud. Kuid kas tegelikult pole natuke nadi, kui inimesed avalikult ja peaaegu uhkusega tunnistavad sotsiaalmeedias või telekaamerasse rääkides, et jah, muidugi ostame! Ning mitte tervislikke ja hädavajalikke toiduaineid või lasteriideid ja mänguasju, vaid – alkoholi?

Ühelt poolt võiks ju öelda, et tore – inimesed räägivad, ei salatseta. Sõltlased ju on need, kes varjavad ja salatsevad, eks? Aga oluline on see, kuidas räägitakse. Ja paljud räägivad nii, et suurtes kogustes alkoholi varumine ja selle osturetkedel aja veetmine (selle asemel, et näiteks perega midagi vahvat tervislikku teha) on neile normaalne käitumine, mitte probleem.

Kui tegemist oleks marginaalse teemaga (mõni üksik sell eputab siin ja seal, et kus sai ikka käidud), poleks hullu. Aga ollakse ju mures näiteks Lätti suunduvate ostureiside reaalse, miljonitesse eurodesse ulatuva mõjude pärast riigikassale. Seega – kas eestlaste suhtumine alkoholi suurtes kogustes tarbimisse on ikka tõesti muutunud taunivamaks?

Lätis käimise taga on minu jaoks varjul üks tõsine puudus alkoholipoliitikas. Kui raporteeritakse alkoholitarbimise vähenemisest, siis jäädakse enamasti kõige üldisemate arvude juurde – ja näib, et väga üldiselt mõeldakse ka alkoholitarbimise vähendamise meetmeid planeerides. Justkui paneks kõiki eestlasi liigse klaasi järele kätt sirutama üks ja sama põhjus. Aga nii see ju pole.

Oluline oleks saavutada tarbimise vähenemine nende seas, kel probleem kõige suurem: tervisehädad, maksmata maksud (välja arvatud see õnnetu aktsiis), perevägivald, joobes juhtimine – teate küll.  Aga ka see probleem, et suured alkoholikogused lihtsalt käivad elu juurde. 

Kas on näiteks vähenenud joomine madalama haridustasemega inimeste seas või neis piirkondades, kus külapood tuleks kinni panna, kui alkoholi ei ostetaks? Mida on ette võetud, et just neid inimesi aidata tervislikumaid joogi- või mureleevendusmeetodeid leida? Lisaks probleemi tõsidusele tuleks arvesse võtta ka seda, millised on inimese võimalused probleemi tunnistades abi saada. Linnades on võimalik alkomurega võideldes valida küll erinevaid tervislikke hobisid, küll teraapiaid – seda tihti muidugi siis, kui rahakott võimaldab.

Jah, noortel tarbimine vähenevat. Aga kas vähem joovad need noored, kel enda päritoluperes alkoholiprobleemi kunagi pole olnud ja kes enne läksid teistega kaasa lihtsalt selleks, et popina mõjuda, või need noored, kes peavad vabaks murdma mitme põlve pikkusest alkoholismi ketist? Ei tahaks uskuda, et see info pole oluline.

Alkoholi liigatarbimisest tingitud tervisekahjude ja surmade arv pole siiani vähenenud ning Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul joovadki vähem eelkõige need, kes varemgi on olnud just mõõdukad tarbijad. Pole siis ju põhjust väga hõisata, kui kõik uhked kampaaniad ja meetmed mõjutavad vaid neid, kel tegelikult suuri probleeme polegi.

Seega – tegelikult oleks kasu oluliselt suurem, kui poole vähem jooks Katku Villu tüüpi tegelane (ideid ja tegutsemistahet täis inimene, ent viinavea tõttu tervise ja muu eluga jama kui palju) kui inglaste kuninganna Elizabethi laadis tarbija (kadestamisväärselt heas vaimses ja füüsilise vormis ja hästi funktsioneeriv daam, kellel kuuldavasti tavaks päeva jooksul mõned dringid teha). 

Kui riik võtaks kokku info selle kohta, mis põhjustab alkoholiga liialdamist just sel kõige keerulisemal seltskonnal ja sekkumisi planeeritaks sellest lähtuvalt, oleks lootust, et reaalsed negatiivsed mõjud ka vähenema hakkavad. Või kas tõesti arvab mõnigi arukas ja  tervemõistuslik inimene, et ilma mis iganes probleemi põhjuseid analüüsimata on võimalik välja mõelda tõhusaid viise selle lahendamiseks?

Alustuseks võiks lisada peatüki alkoholi liigtarbimise põhjustest siin ja mujal ka „Alkoholipoliitika rohelisele raamatule“. Uurimata see valdkond nüüd küll pole. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: