"Siiani nägid nii Läti kui ka Eesti, et riiklik ettevõte, mis peaks keskenduma jaamade ja terminalide ehitusele, töötab koos ühisettevõttega. Viimasel ajal arvavad aga Eesti ja Leedu, et kolme riigi ettevõtted peaks töötama projekti kallal omavahel koos ja see pole see, mida projekt ette nägi," ütles Rubesa.

Tema hinnangul on võimalus, et Rail Balticu projekt võib EL-i rahast ilma jääda.

"Ma arvan, et kui teatud kokkulepete saavutamine viibib, ei saa me seda raha, mida võiksime saada aastaks 2020. Brüsseli koridorides on juba üleval küsimus, kas kolm Balti riiki üldse tahavad Rail Balticut kavandatud viisil valmis ehitada ning kindlustada, et saaksime 2020. aastal algaval eelarveperioodil need soovitud neli miljardit eurot. Nii et see oht on olemas," arutles ta.

Rubesa märkis, et osapooltel on kokkuleppele jõudmiseks aega lihavõteteni.

"Praegu on komisjon ja Henrik Hololei seadnud tähtaja lihavõteteks, mil peab olema saavutatud kokkulepe organisatsioonilise struktuuri suhtes, kuidas projekti ellu viiakse ja veel mitmeid spetsiifilisi teemasid igas riigis eraldi. Eriti puudutab see Leedut," rääkis ta.

Rubesa on varem vihjanud, et peamine probleem on Leedu positsioon, sest leedulased ei ole tegelikult huvitatud Rail Balticust.

"Leeduga on olnud eriti raske asju ajada. Seda isegi Rail Balticu loomise küsimuses. Leedu otsused ja tegevused näitavad minu meelest, et nad ei soovi praegu mitte milleski, alates tehnilistest parameetritest, ühisele kokkuleppele jõuda. Ja see on tõsine probleem," selgitas ta.

Rail Balticu Eesti poolse koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul ei ole kolme Balti riigi vahel Rail Balticu küsimuses erimeelsusi.

"Kolme riigi vahel on juba 2016. aastast kindlasti klaar see, kes mida projekti raames teeb - kes ehitab, kes projekteerib. Viimasel ajal on tekkinud erimeelsused ühisettevõtte juhatusega sel teemal, aga usun, et lähiajal saab ka need klaariks," kinnitas Kaunissaare.