Leedu transpordiministri Rokas Masiulise sõnul on hinnanguliselt 850 miljonit eurot maksev Vilnius-Kaunase lõik osa Rail Balticust ja peaks saama rahastust samadest vahenditest kui ülejäänud projekt. Samuti märkis ta, et kahtluste kergitamine seab ohtu kogu projekti.

Hololei ütles, et saab aru Leedu soovist moderniseerida oma kahe suurima linna vaheline raudtee, kuid lisas, et seaduslikult ei saa see Rail Balticu osaks saada enne 2023. aastat.

"Selge see, et kui su riiki läbib moderne rahvusvaheline raudtee, siis sa eeldad, et ka su pealinn on sellega ühte või teistpidi ühendatud," sõnas Hololei. "Praegused TEN-T kaardid on aga valmis ja seaduslikult jõustatud. Me ei saa selliseid kaarte lihtsalt seoses Rail Balticuga muuta. Vaatame asja üle 2023. aastal. Olen kindel, et leiame järgmisel korral muudatusi sisse viies viisi Leedu huvisid arvesse võtta."

Masiulise sõnul õõnestab eelnevatele lepingutele varju heitmine kogu projekti. "Euroopa Komisjon on Leedu positsioonist vägagi teadlik. Vilnius-Kaunas on osa Rail Balticust ning peaks saama rahastust samadest vahenditest. Kordasin seda ka kaks nädalat tagasi Tallinnas toimunud Rail Balticu foorumil. Selles kahtlemine võib projekti negatiivselt mõjutada, kui soovime selle 2026. aastaks valmis saada," lausus minister.

Minister ärgitas aprilli algul Komisjoni lõiku ametlikult Rail Balticu osana tunnustama, et saada selle rajamisele toetust Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF). Hololei sõnul saab Leedu selleks kasutada aga regionaalfonde. "Täna ei takista miski Leedu valitsust kasutama regionaalfonde. Muidugi on see Leedu enda otsus," sõnas ta.

Neljapäeval tutvustati Ljubljanas Euroopa Liidu ametnikele Rail Balticu projekti tasuvusuuringut sealhulgas ka Vilniuse lõigu oma. Uuringu kohaselt kestaks reis Vilniusest Kaunasesse 38 minutit praeguse tunni asemel ning see oleks majanduslik kasumlik. Lõigu maksumus on hinnanguliselt 850 miljonit eurot.