"Maanteamet kogu aeg monitoorib, et põhimaanteedel ja ka kõrvalmaanteedel, kui palju seal masinaid sõidab ja selles suhtes ei ole trassid Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva üks pikk lõik, vaid need on lõikudeks jagatud ja nendel trassidel on näha, kus on kilomeetreid, kus on ööpäevas suured autovood ja sõidukite tihedus põhimaanteedel leeveneb," ütles Simson.

"Kui vaatame Tallinna-Narva teed, siis seal on pikemalt juba neljarealine tee olemas ja Haljala-Aaspere lõigu ehitus tuleb järgmisel aastal. Sealt järgmine tihedam liiklus ongi suurte linnade vahel," selgitas Simson.

"Neljarealine tee ei ole kiirenduskoht, vaid on selge kiirtee ning lahendus 2+2 on õigustatud seal, kus on suured liikluskoormused. See, mis eelmine valitsus säästuprojektina tegi, olid need möödasõidutaskud, mis on 1+2 lahendus, mida on praegu näha Tallinna-Tartu peale ehitatamas. Selge lahendus, mis on unelmate versioon, on õigustatud seal, kus on suured liikluskoormused," märkis ta.

Simsoni sõnul otsustas tänane valitsus, et paneb lisaraha taristusse ja valis välja ka need eriti tihedad lõigud. "Midagi pole teha, praegu on kõige suurem tihedus Via Baltical ja seal on ka kõige suurem autorongide koormus. Sellepärast läks ka kõige suurem summa Pärnust väljuvate lõikude neljarealiseks ehitamiseks. Nii Pärnust välja Uulu poole ja Pärnust Tallinna poole," ütles Simson.

"Ühe kilomeetri neljarealise maantee ehitamise maksumus sõltub, kui palju on vaja teha viadukte või kahetasandilisi ristumisi. Näiteks Tallinna-Tartu maanteel olev Kose-Mäo 40-kilomeetrine lõik läheb maksma 170 miljonit eurot," ütles Simson ja lisas, et 240 miljoni euro eest saab kirvemeetodil 60 kilomeetrit maanteed 2+2 laiusel, kahetasandiliste ristmikega.

Simsoni sõnul kulub neljarealise maantee valmimiseks ehk vastavast otsusest koos maade omandamise, projekteerimise, hanke läbiviimise ja ehitusega, umbes kuus aastat.

"Tallinna-Tartu maantee puhul tehti otsus juba 2016. aastal ning see peaks valmina 2022. aastal," tõdes ta.

Simsoni kinnitusel tuleb teedeehitusprojektideks võtta laenu. "Me ei stigmatiseeri laenu võtmist. Kui me räägime neljarealistest maanteedest, siis see tuleb laenust. Oleme kokku leppinud, et kolmeaastases perioodis tuleb igal aastal 45 miljonit infrasse," ütles Simson.

"See on juba eelmisel aastal valitsuses otsustatud nii ja see on eelarves kirjas," tõdes Simson.

Simson peab 120 km/h piirkiiruse kehtestamist võimalikuks

Piirkiirusena 120 km/h kehtestamine on Simsoni hinnangul sõltuvalt teest täiesti mõeldav.

"Kui kaks sõidusuunda on eraldatud, siis 110 km/h või 120 km/h on täiesti adekvaatne sõidukiirus. Samas kui suund pole eraldatud, siis paraku on liiklejaid, kes käituvad vastutustundetult kaasliiklejate suhtes," nentis ta.

"On rumalaid surmi ja sellest on kahju. Neljarealised on kõige kiirema sõidetavusega teed, aga ma usaldan eksperte ja nemad teavad, mis on mõistlik kiirus," ütles Simson.