Uuring: tasuta ühistransport äärealadel reisijaid juurde ei too ({{commentsTotal}})

Valga piirkonna ühistranspordi uuring näitas, et suurte valdade tekkimise järel pole vaja bussiliine või peatusi oluliselt muuta. Samuti leiti, et tasuta maakonnaliinid ei too reisijaid juurde, küll aga tekitaks segadust, sest paljud kasutavad lühikesteks sõitudeks ka kommertsliine.

Valga vallas võiks uuringu kohaselt bussid jääda sõitma nagu praegu. Uuring näitas, et iga 995 peatuse piirkonnas elab inimesi, kel ühistransporti vaja. Rohkem kui kolme kilomeetri kaugusel peatusest elab vaid 120 inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Probleeme on pigem valdade äärealadel, kus on hästi vähe rahvast ja mis on hõredalt asustatud. Peamised suunad on ühistranspordiga kaetud," ütles OÜ Stratum konsultant Imre Antso.

Mujalgi tehtud ühistranspordi uuringud näitavad, et hajaasustusega piirkondade jaoks võiks üle kogu riigi välja mõelda mingi teise mudeli, sest graafiku järgi liikuv buss, olgu kui väike tahes, on kallis.

Tasuta ühistransport seda teemat ei lahenda, ega too äärealadel reisijaid juurde.

"Tõenäoliselt võib see juurde tuua täiendavaid reisijaid, aga pigem lühemate - ühe-kahe peatuse sõitude puhul. Ma arvan, et tervikuna liinivõrgule see olulist mõju ei avalda ja nõudlust ei suurenda. Vajadust täiendavate liinide järele sellest ei teki," selgitas Antso.

Valgamaal on loodud oma maakonda ehk Valga, Tõrva ja Otepää piirkonda teenindav ühistranspordikeskus. Sellele plaanitakse uuest aastast üle anda kõik, ka linna- ja õpilasliinid.

Mis saab bussiühendusest siis, kui osa liine on tasulised ja osa tasuta, tuleb alles uurida.

"Kui maakonnaliinid lähevad tasuta, mis siis saab neist liinidest, mida täna maakonnasiseselt teenindavad kommerftsliinid. Need ju jäävad tasuliseks. Ja siis veel ka rongiliiklus, mida väga paljud Valga-Tartu suunal ka maakonnasiseseks transpordiks kasutavad. See on ju ka tasuline. Tänase kontseptsiooni kohaselt tasuta ühistransport maakonnaliinidel tekitab paraja segaduse," rääkis Valga vallavanem Margus Lepik.

Mõelda tuleb ka, kuidas korraldada tõmbekeskuste vahelist liiklust. Praegune liinivõrk loob head võimalused jõuda maakonnakeskusse, kuid tööl, koolis või poes on vaja käia ka Tartus ja väljapoole maakonda jäävais paigus.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: