Tasuta bussisõidu tegelik maht on seni teadmata ({{commentsTotal}})

Tartu Sebe bussid.
Tartu Sebe bussid. Autor/allikas: PM/Scanpix

Ehkki valitsuse lubatud tasuta bussisõiduni on jäänud pisut üle nelja kuu, pole senini selge, kus ja mis mahus tegelikult ka tasuta sõita saab.

Valitsuse seniste plaanide järgi peaks avalikel bussiliinidel tasuta sõita saama juba 1. juulil, kui küsida ühistranspordikeskustest, siis vastatakse, et mingit selgust, kuidas ja mis mahus seda tasuta sõitu korraldada, praegu veel ei ole, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ülemöödunud nädalal, kui maanteeametis plaane tutvustati, läks asi pigem segasemaks. Ühe mure tekitas juurde koosolekul kõlanud mõte, et piletid ei pruugi kaduda sugugi kõigilt liinidelt. Ehk need avalikud bussiliinid, mis ühendavad muuhulgas maakondade keskusi, võivad jääda nagu tänagi, ainult osaliselt doteerituks.

Selliseid liine on Eestis umbes veerandsada. Näiteks see, mis ühendab Valgat läbi Tõrva Tartuga või see, mille abil saab Tõrvast läbi Valga Võruni.

Valgamaa ühistranspordikeskuse tegevjuht Liia Rätsep nentis, et see oli paras šokk. "Need liinid ju kutsuti ellu selleks, et asendada suletud kommertsliine. Ja need liinid täidavad just maakonnaliinide ülesandeid maakonna piires. Ja mitte ainult maakonna piires, vaid ka näiteks Tõrva-Valga-Võru liin täidab maakonnaliinide ülesandeid nii Valga maakonnas kui Võru maakonnas. Võru liiniga on ühildatud Hargla põhikooli õpilasliin. See peaks tasuliseks jääma, kui teised liinid lähevad maakonna piires tasuta liinideks. See loob ebavõrdse kohtlemise," ütles ta.

Tegemist on ühega neist küsimustest, mille selgitamiseks plaanivad koalitsioonipartnerid veel kokku saada.

"Kuna teenused liiguvad maakonnast välja, siis peaks transport järele jõudma. Et ma ei peaks maksma selle eest, et ma sõidan eluliselt vajaliku teenuse järele, mis minust mitteolenevatel põhjustel on maakonnast välja viidud. Meile tundub nii, et ääremaa probleemidesse ei süveneta, sest tunne jääb küll selline, et Eesti on kaheks löödud. Et on Harju maakond ja siis on ülejäänud. Ülemise poole probleemid paistavad paremini välja kui meie probleemid siin," nentis Rätsep.

Samas pole ka Harjumaa Ühistranspordikeskus muudatuste üle õnnelik. Nende probleemid aga ongi hoopis teistsugused. Keskuse arendusjuht Terje Villem märkis, et Harjumaal on riigi poolt doteeritud liinid populaarsed ning juba praegu on neil iga aastaga ligi 10 protsenti rohkem sõitjaid.

"Kohati on bussid väga täis juba praegu. Ega Eesti riigihangete seadus ei võimalda väga kiiresti siin tegutseda. Mis oli lubatud ehk mahtu 20 protsendi võrra kasvatada, see on juba täis. See tähendab seda, et juba praegu me peame tegema lisahankeid. Me oleme uutes hangetes liinide mahtu juba kõvasti suurendanud aga see rahuldab nüüd praeguse kasvu ära, mis on umbes 10 protsenti aastas," ütles ta.

Kui avalikel liinidel piletid üldse kaovad, võib nendel sõitjate hulk Harjumaal kasvada kuni 40 protsenti. Sellist survet praeguste ega ka eesootavate lepingute najal kuidagi ära ei teeninda ning tarvis läheks uusi, hoopis suurema mahuga riigihankeid.

"Tegelikkuses ollakse praeguseks juba täiesti hiljaks jäänud. Need hanked oleks pidanud välja kuulutama ikkagi juba aasta tagasi umbes, et vedajal jääks pool aastat ettevalmistusaega. Ma arvan, et Harjumaal tuleb ikka päris suur kriis, et bussid on nii täis, et lihtsalt ei mahu peale," ütles Villem.

Villemi sõnul ei ole keegi Harjumaa Ühistranspordikeskuselt ettepanekut küsinud.

"Esiteks ei ole keegi meilt ettepanekut küsinud kunagi varem. Teiseks päris kindlasti ei oleks siin lahendus tasuta ühistransport vaid pigem ühistranspordi kvaliteedi tõstmine ja parandamine, väljumiste sageduse tõstmine ja liinivõrgu parandamine," ütles ta.

Ja see tõstab taas juba habemega teema ehk mida teha nende ühistranspordikeskustega, kes tasuta bussisõidu mõtet ei toeta. Poliitikud on mänginud erinevate mõtetega ning välja on pakutud näiteks lahendus, et need, kes tasuta sõitu ei taha, saavadki vähem raha. Ehk nagu teisedki, saavad nad pisut raha liinivõrgu arendamiseks, kuid seda osa, mida valitsus tahab jagada tasuta sõiduks, nemad kasutada ei saa.

Selle küsimuse üle on valitsuses poliitilist kokkulepet otsitud juba alates läinud sügisest. Riigikogus IRL-i esindav Andres Metsoja ütles, et nüüd on see kokkulepe olemas ning ühistranspordikeskuse soov või soovimatus tasuta sõitu pakkuda, neile laekuvat rahahulka ei mõjuta.

"Kui ühistranspordikeskused otsustavad, et see piletihind ikkagi ei ole null, siis ministeerium selgelt ka kaalub, mis on see argument ja ei saa olla sellist dogma või otsustusõigust ülevalt alla, et see peab olema ilmtingimata null," ütles Metsoja.

Toimetaja: Marek Kuul



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: