Pärnumaa omavalitsused on aastaid õpilaste ühistranspordi eest ise maksnud, 1. juulist jääb see summa, mida on kokku 360 000 eurot, omavalitsustele alles, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pärnu teeb valdadele ettepaneku, et see summa antaks linnale ja siis võiks kogu maakond sõita ka Pärnus vaid kümneeurose kuupiletiga ning kuni 19-aastased ja pensionärid tasuta.

"Selle teeb võimalikuks see, et riik panustab täiendavat ressurssi ühistransporti. Lihtsalt meie jaoks on oluline see, et näeme ühistranspordi jätkusuutlikkust pikemas perioodis kui ainult pool aastat või üks aasta," selgitas Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja (IRL).

Pärnu ettepaneku kohaselt võiks Pärnu linna ja maakonna avalikel bussiliinidel tasuta sõita memorandumi põhimõtetega nõustunud omavalitsuste pensionärid, kuni 19-aastased isikud (vanuse täitumisel kuni õpingute lõpuni üldharidus- või kutsekoolis), üliõpilased, nelja- ja enamalapselise pere liikmed, kaitseväe ajateenijad, osalise või puuduva töövõimega isikud, keskmise, raske või sügava puudega isikud, sügava puude või raske nägemispuudega isiku saatjad ja eestkoste all olevad isikud, teatas linnavalitsuse pressiesindaja.

Tasuta sõidu õiguse saamiseks tuleb isikustada bussikaart. Pärnu linnaliinidel ei saaks tasuta sõita inimesed, kes ei ela memorandumiga ühinenud omavalitsustes, välja arvatud isikud, kellel on selleks ühistranspordiseaduse järgi õigus (kuni kuueaastased lapsed, puudega isikud jne).

Memorandumiga ühinenud omavalitsuste elanikud, kellel pole tasuta sõidu õigust, võiksid osta kümme eurot maksva 30 päeva pileti. Ka selle ostmiseks tuleks bussikaart isikustada. Praegu maksab soodustuseta Pärnu 30 päeva pilet 14,06 eurot.

Bussikaardiga ostetav Pärnu linna ja maakonna avalike bussiliinide tunnipilet maksaks ühe euro. Bussijuhilt saaks linna- ja linna lähiliinide tunnipileti kahe euro eest.

Memorandumiga on võimalik liituda 15. aprillini.

Pärnus on koalitsioonis Keskerakond, IRL ja valimisliit Pärnu Ühendab. Linnapea Romek Kosenkranius (VL Pärnu Ühendab) väidab, et IRL ja Keskerakond on selle küsimuse poliitiliseks ajanud.

"Ka täna oli saalis näha küsimustest, et on alanud riigikogu kampaania. Kui mina valimisliidu seisukohast vaatan seda teemat, siis väga keskselt sellelt kohalt, et Pärnu linna elanike huvid oleks kaitstud. Aga mul on hea meel, et ikkagi leidis toetust ettepanek alustada teiste maaomavalitsustega läbirääkimisi ühtse piletisüsteemi loomise osas. Iseasi, kas nad selle ettepaneku ka vastu võtavad," rääkis Kosenkranius.

Opositsiooniline Reformierakond jättis selles küsimuses hääletamata. "Mitmed Pärnumaa omavalitsused, ääremaa omavalitsused tõenäoliselt seda eelnõud ei toeta, kuna natuke sellist Suure Peetri lähenemist on toimunud. Ja teine on see, et me jagame nagu laskmata karu nahka. Kadri Simson on väga selgelt öelnud seda, et tasuta ühistranspordiks mõeldud raha saab üksnes siis, kui rakendub 100 protsenti tasuta ühistansport," kommenteeris reformierakondlasest linnavolikogu liige Toomas Kivimägi.

Ehkki majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni (Keskerakond) veetava tasuta bussisõidu projekti käivitumiseni on jäänud loetud kuud, pole senini selge, kus ja mis mahus tegelikult ka tasuta sõita saab.

Valitsuse seniste plaanide järgi peaks avalikel bussiliinidel tasuta sõita saama juba 1. juulil.

Harjumaal veel ametlikku seisukohta pole

Põhja-Eesti ühistranspordikeskusel tasuta ühistranspordi kohta veel ametlikku seisukohta pole. Aprilli teisel nädalal arutatakse, kas minnakse Pärnule sarnast teed ja lisaks tänastele tasuta sõitjatele saaks tasuta sõita ka pensionärid ning õpilased.

"Harjumaal on 40 protsenti liinidest kommertsliinid, mis arvuliselt on 4,7 miljonit liinikilomeetrit ja kohati sõidavad need liinid selliseid marsruute pidi, kus täna ei ole alternatiivi," rääkis Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse tegevdirektor Vello Jõgisoo.

Ainult kommertsliiniga saab Aespasse. Jõgisoo lisas, et kui tasuta transpordi tulekuga kaob kommertsliin, pole mõnes paigas enam mingisugust transpordiühendust ja Põhja-Eesti ühistranpordikeskus ei suuda seda operatiivselt asendada.

Lisaks on Harjumaal selliseid piirkondi, mis on 90 protsendi ulatuses kaetud kommertsliinidega, näiteks Saku, Maardu, Aruküla, Ardu, Jüri.

Jõgisoo selgitas, et kui inimesel on valida tasuta või tasulise liini vahel, valivad nad tõenäoliselt tasuta liini, mis avaldab mõju piirkonna kommertsliinidele.

"See tähendab kommertsliinidele tõsist koomale tõmbamist, reiside vähendamist. Meil on kartus, et me ei ole valmis ja võimelised asendama sellises koguses avalike liinidega neid äralangevaid kommertsliine," rääkis ta.

Jõgisoo lisas, et korraliku liinihanke läbiviimiseks läheb umbes pool aastat.

Simson on tasulise transpordi jätkumise osas umbusklik

Majandusminister Kadri Simson ütles Põhja-Eesti olukorda kommenteerides, et reisijate hulk on viimastel aastatel vähenenud, pileti hinnad on tõusnud ja piiratud eelarvevahendid on tähendanud liinide kinnipanemist.

Nüüd tahetakse aga ühistranspordi võimalusi suurendada, et tihendada liine ja võita juurde sõitjaid.

"Ma selle tõenäosuse suhtes pigem jääksin eriarvamusele, sest ühistranspordikeskus koosneb valdade esindajatest ja siis iga vallavanem peab selgitama oma elanikele, miks ta jättis riigilt võtmata raha, mis oleks tal võimaldanud teha tasuta sõitu ja selle asemel eelistas piletitega jätkamist," rääkis minister.