Simson vastas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadikute arupärimisele, kes väitsid, et vastavalt normidele peab piirkiirust 120 km/h võimaldav tee olema selline, et iga sõiduraja laiuseks on 3,75 ning kindlustatud peenra laiususeks 2,5 meetrit.

Nimetatud teelõigud on projekteeritud, et sõiduraja laiuseks on 3,5 ja peenra laiuseks kaks meetrit.

"Kui meil on ikkagi kehtestatud tee-ehituse normid, siis lihtsalt niisama maanteeamet minu arusaamist mööda ei saa neid muuta ja teha teid kitsamaks. Kui me vaatame seda teed, siis ta läheb ju kokku umbes kolm meetrit kitsamaks. See tähendab seda, et juba tavalisel sõidul muutub olukord oluliselt ohtlikumaks," selgitas riigikogu EKRE fraktsiooni liige Henn Põlluaas "Aktuaalsele kaamerale".

Simson ütles, et Tartu maantee projekti tegemisel on tee ristlõike valimisel juhindutud Rootsis kehtivates tee projekteerimist käsitlevates juhendmaterjalides toodud sõiduraja ja kindlustatud peenra laiusest ja see võimaldab hooajalise lubatud suurima piirkiiruse suurendamist.

Simson meenutas, et riigikontroll koostas 2013. aastal auditi riigi põhimaanteede renoveerimisest, mis sisaldas Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide hinnaguid, kuidas on võimalik kvaliteedis järeleandmisi tegemata teid odavamalt ehitada.

"Riigikontroll, tuginedes TTÜ teadlaste eksperthinnangule andis soovitusi, kuidas ehitada teid ohutult, aga odavamalt. Üks soovitus oli laiuse suhtes võtta aluseks teiste Põhjamaade normid. Näiteks Rootsi, kus on väga kõva liiklusohutus," rääkis Simson.

"Uus tee peab vastama kõigile ohutusreeglitele ja mitte ühtegi teed ei hakata tänapäeval ehitama, mis oleks ohtlik. Kindlasti on see ohutu ja kindlasti 2+2 tee on väga palju ohutum kui 1+1 tee," lisas minister.

TTÜ teadlase Tiit Metsvahi sõnul lubavad seadused tõepoolest kasutada Põhjamaade norme, kuid sellisel juhul tuleks arvestada kõikide Rootsi tingimustega.

"Rootsis, kui selliseid teid teha, väga hoolega vaadatakse järele, missugune on kohalik võrk, kas meil on sinna kogujateed vaja, kas kohalikule võrgule saab inimesi suunata, eelkõige kergliiklejaid. Kui seda saab, siis pole väga hullu nende ristlõigetega. Tõsi, mulle isiklikult tundub, et kaugus sellest /.../ sisemisest sõidurajast kuni piirdeni on väga väike," kommenteeris Metsvahi.

Simson meenutas, et Eestis on ka varem rajatud esimese klassi maanteed, mille sõiduraja laius on 3,5 ning kindlustatud peenra laius kaks meetrit.

"Näiteks on seda kasutatud Tallinna ringtee juba valmis ehitatud Põrguvälja liiklussõlmes. Samu põhimõtteid kasutati ka valminud Juuliku liiklussõlme ehitusel. Lisaks on ehitamisel samade põhimõtetega ka Tallinna ringteel ülejäänud Väo-Jüri lõigu objektid: Karla, Lagedi ja Väo lõigud ning Kanama-Valingu ning Valingu-Keila vahelised lõigud. Ka Pärnu maanteel Pärnu-Uulu vaheline lõik on kasvas samade põhimõtete järgi ehitada ning lisaks ka Tartu ümbruses olevad Kärevere – Tartu, Tartu – Elva ja Tartu – Reola lõigud. Samuti on kaalumisel ka veel Rõmeda-Haljala lõik Narva maanteel," loetles Simson.

Ta lisas, et samu mõõte on kasutatud ka Tallinna ringtee arendamisel, sealhulgas Juuliku – Kanama lõigul. "Objekt valmis eelmisel aastal ning seal rakendati ka hooajalist suurendatud piirkiirust. Antud lõigu osas ei ole maanteeametile liiklejatelt negatiivset tagasisidet laekunud. Juuliku – Kanama lõiku läbis 2017. aasta liiklusloenduse andmetele tuginedes ööpäevas keskmiselt 12 400 autot."

Simson rääkis, et laiad teepeenrad on suures osas ajalooline pärand ajast, mil sõidukid tehnilise rikke tõttu pidi tihtipeale tee ääres seisma jääma, mis omakorda nõudis ohutuse tagamiseks piisava laiusega peenraid.

"Aga täna me peame arvestama asjaoluga, et kuna sõidukipark on läinud kaasaegsemaks ning lisaks on tehtud palju uusi ohutumaid ja samas rahuldava tihedusega peatumisvõimalusi, olgu nendeks siis tanklad, parklad või SOS-taskud, on tõenäosus tee ääres peatumiseks seetõttu oluliselt langenud ja ka vajadus nii laiade peenarde järele on ära langenud."

Maanteeamet kinnitas, et sõidusuunad eraldatatakse põrkepiirdega ja tee tuleb igati ohutu. Amet tunnistas, et tee eraldusriba muutub võrreldes vanima Tallinna-Tartu maantee lõiguga tõepoolsest üle nelja korra kitsamaks.