FinEst Linki projekti käigus analüüsiti merealuse tunneli maksumust ning kasu, mida see Tallinnale ning Helsingile võiks tuua.

Leiti, et tunnel on majanduslikult tasuv, kui kasutada avaliku ja erasektori koostööprojekti mudelit, kus avalik sektor finantseerib tunneliehitust ning Euroopa Liidu toetus katab 40 protsenti tunneli maksumusest. Tunneli aastased ülalpidamiskulud kataksid piletitulu ja tunnelimaksud, aga rongide opereerimiskuludeks oleks 40 aasta jooksul vaja riiklikke dotatsioone, arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas.

Uuringu käigus leiti, et otsene tulu tunnelist oleks piirkonnale üle viie miljardi euro. Põhiliselt sisaldab see tulu endas ajavõitu arvestatuna rahasse. Lisaks otsestele mõjudele hinnati ka tunneliga kaasnevaid kaudsemaid mõjusid ning leiti, et need tooks piirkonnale lisaks ligi seitse miljardi euro suuruse tulu.

Raudteetunneli tasuvusanalüüsis leiti, et tunnel aitaks kaasa kaksiklinna arengule ning kolme miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ning teenustele oleks tagatud vaba liikumine. Avardunud tööturg tooks endaga kaasa majanduskasvu, avaks uusi võimalusi ettevõtetele ning parandaks elukvaliteeti.

Tunnel võimaldaks igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks ühtse Euroopa raudteevõrgustiku Kesk-Euroopast Arktikani.

Tegu oleks maailma pikima raudteetunneliga

Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus on 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel. Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel umbes üheksa miljonit reisijat aastas.

Tasuvusuuringu hinnangul toob merealune raudteetunnel kaubavedudele märgatava ajalise ja rahalise kokkuhoiu. Hinnanguliselt veetakse 2050. aastal nii raudteetunnelis kui ka parvlaevadel 4,2 miljonit tonni kaupa, mis teeb aastaseks kaubamahuks kokku 8,4 miljonit tonni. Praegu veetakse Helsingi ja Tallinna vahel umbes 3,8 miljonit tonni kaupa aastas.

Rongide opereerimismudel näeb ette, et tipptunnil sõidaksid rongid 20-minutilise graafikuga kiirusega 200km/h. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot. Perioodipileti ostjatele on ühe reisi hinnaks arvestatud 15 eurot. Päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi.

Autoreisirong, veoautorong ning kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ja nende rongide kiiruseks oleks 120-160 km/h.

FinEst Link projekti lõppraportis välja pakutud tunnelilahenduse kohaselt oleks Tallinna ja Helsingi vahele kõige sobivam rajada kaks raudteetunnelit, milles kummaski oleks üks rööpapaar ning lisaks sellele veel kolmas tunnel, mis täidaks teenindustunneli ülesannet.

Soome poolele on planeeritud kolm peatust reisijatele, Tallinnas on peatus planeeritud Ülemistele. Tunnelis kulgev raudtee on planeeritud Euroopa rööpmelaiusega, kuid kui kavandatakse ühendus ka Helsingi lennujaama liiniga, varustataks tunnel kahte erinevat mõõtu raudteega: Euroopa standardile vastava ning Soome rööpmelaiusega 

Simson: pole veel selge, kuidas projekti rahastada

Majandusminister Kadri Simsoni sõnul ei olegi suured taristuprojektid reeglina majanduslikult otseselt tasuvad, kuid aitavad luua kasu teistes valdkondades nagu tööhõives, kaupade liikuvuses ja vahemaade vähendamises, panustades majanduse arengusse laiemalt.

"Tallinna-Helsingi tunnel on olnud unistuseks juba aastakümneid ja tänu tehnoloogia arengule oleme praegu selle unistuse elluviimisele lähemal kui kunagi varem," lausus Simson. "Ikkagi ootavad meid ees väga keerulised otsused, sest tegemist on väga kalli investeeringuga ning me ei tea veel, kuidas seda rahastada, ja pole selge, kui realistlik see oleks".

Simsoni sõnul peavad edasised uuringud ja arutelud ka sellele küsimusele vastuse leidma, enne kui reaalselt kaevama saab asuda. Ta märkis, et aastaks 2026 on Eesti Rail Balticu kaudu Kesk-Euroopaga ühendatud ning sellega ei tohiks peatuda.

Soome transpordi-ja kommunikatsiooniminister Anne Berner rääkis pressikonverentsil, et tähtis on vaadata tunneliprojekti laiemalt kui ainult infrastruktuuri. "Juba praegu on infrastruktuur platvorm paljudele teistele teenustele," lausus ta.

Berneri sõnul on Soome prioriteet, mille üle Euroopa Komisjoniga arutelusid peetakse, kuidas oma transpordivõrku laiendada ning kas tunnel käib selle alla, on aruteluküsimus.

FinEst Linki projektijuht Kari Ruohonen märkis samuti, et kui vaadata seda puhtalt kui transpordiprojekti, siis ei oleks raudteetunnel majanduslikult tasuv, kuid kui arvestada sellega kaasnevaid positiivseid majanduslikke mõjusid piirkonnale, siis on tegemist väga kasumliku ettevõtmisega.

FinEst Link on Euroopa Liidu rahastatud uuringuprojekt, mis keskendub Helsingi ja Tallinna vahelise merealuse raudteetunneli tasuvuse analüüsimisele. Projekti kogueelarve on 1,3 miljonit eurot ning seda kaasrahastatakse Interreg Kesk-Läänemere programmist.

Projekti peapartner on Soome Uusimaa Liit ning projekti partnerid on majandusministeerium, Tallinna linn, Helsingi linn, Harju maavalitsus ning Soome Transpordi Agentuur.