Lihtsaim näide ökolõksust on olukord, kus väikesele maa-alale paigaldatakse liiga palju pesakaste ning sinna kogunevatele lindudele ei jätku toitu. Ökolõksuks on ka lageraielankide keskele jäävad metsatukad, kuhu koondub liiga palju linde

„Ökolõksu näiteid mujalt maailmast metsade kadumise ja põllumaade tegemise intensiivistumisega leiab küll ja küll. Eesti on selles suhtes veel suhteliselt heas seisus,” sõnas Tartu Ülikooli teadur, ornitoloog Marko Mägi.

Inimeste teadlikkust proovitakse tõsta pesakastide valmistamise projektidega, mille abil on hea võimalus õpetada nii noortele kui vanadele looduse toimimist. Valmis tehtud kastide paigaldamine usaldatakse tihti spetsialistide hooleks. ”Tihtipeale jätavadki lapsed need pesakastid meile looduskeskuse juurde ja meie oma loodusvahid hooldusringidel metsas liikudes paigaldavad nad nii, nagu peab, et nad oleks parajas kõrguses, vaadates ilmakaart jne,” rääkis RMK külastusala juht Heimar Juuse.

Inimesed seavad endale ökolõkse linnadesse elama koondudes. „Inimesed koonduvad linnadesse kokku, aga kui me vaatame, milline on linnades inimeste sigivus, siis on see suhteliselt madal. Me võime mingis mõttes ka linna tõlgendada inimeste jaoks kui ökolõksu,” ütles Marko Mägi.

Teadlaste sõnul on ökolõksud tihti salakavalad ja inimesed märkavad neid alles siis, kui lõks on juba kinni langenud.